Millised on kognitiivsete häirete erinevad tüübid?

Kognitsioon on aju võime teavet säilitada ja kasutada. Kognitiivne häire viitab mis tahes meditsiinilisele seisundile, mis mõjutab seda, kuidas aju töötleb ja salvestab teavet. Selle tagajärjeks võib olla mälukaotus, väär taju või mõlema kombinatsioon. Need häired võivad olla geneetilised, keskkonnaga seotud või vigastusest tingitud.
Deliirium on kognitiivne häire, mis ilmneb episoodidena ja võib olla ajutine või korduv. See halvendab aju võimet töödelda uut teavet või olla teadlik ümbritsevast. Hüpoaktiivne deliirium on siis, kui inimene, kes ei ole ümbritsevast teadlik, näib olevat loid või ei reageeri, samas kui hüperaktiivsed deliiriumi episoodid muudavad inimese vaenulikuks või agressiivseks. Segadeliirium on hüpoaktiivsete ja hüperaktiivsete sümptomite kombinatsioon. Deliiriumil pole kindlat põhjust, kuigi stress, alkohol või ravimid võivad episoodidele kaasa aidata.

Kuigi deliirium on ajutine, võib see mõnel inimesel lõpuks muutuda dementsuseks. Dementsus on ravimatu kognitiivne häire, mis tavaliselt põhjustab osalist või täielikku mälukaotust. Häire muudab ka uue teabe õppimise keeruliseks ja võib pärssida aju võimet hinnata ümbrust ja teha otsuseid. Dementsus võib olla geneetiline või põhjustatud ajutraumast, insuldist või südameklapi infektsioonist. Alzheimeri tõbi on üks levinumaid dementsuse vorme ja mõjutab tavaliselt üle 60-aastaseid inimesi.

Amnestiline häire, mida sagedamini nimetatakse amneesiaks, on kognitiivne häire, mille puhul inimesel ei ole enam pikaajalisi mälestusi või ta ei suuda lühiajalisi mälestusi säilitada. Selle häirega inimene on erinevalt mõnest teisest kognitiivsest häirest tavaliselt koherentne. Amnestiline häire võib olla põhjustatud ajutraumast või -kahjustusest, nagu infektsioon, hapnikukaotus või kasvajad.

Kognitiivne häire, mis võib tekkida lootel või väikelastel, on vaimne alaareng. See on seisund, mille puhul inimesel on arengupeetuse tõttu madalad kognitiivsed võimed. Ta ei saa õppida uusi mõisteid ega toimida samal tasemel kui teised temaealised inimesed. Kuigi vaimse alaarengu raskusaste võib varieeruda, ei ole paljudel selle seisundiga inimestel vaimseid oskusi enda eest ohutult hoolitsemiseks.

Vaimset alaarengut diagnoositakse tavaliselt lastel ja see on tavaliselt seisund, millega nad sünnivad või arenevad imikuna. Seda võivad põhjustada mitmesugused bakteriaalsed infektsioonid, kui nad on emakas või vahetult pärast sündi. Rasked peavigastused või toitumisvaegused võivad põhjustada imiku vaimse alaarengu; paljudel vaimse alaarengu juhtudel pole aga kindlaid põhjuseid.