Millised on kitsekasvatuse põhitõed?

Kitsekasvatuse põhiaspektid algavad tervete loomade kasutamisest aretuskarjana. Kitsekasvataja peaks olema kindel, et nii emane kits ehk metskits kui isane kits ehk kull on head ja terved aretuskandidaadid. Loomad peaksid sööma korralikult, loomaarst peab neid läbi vaatama ja olema kursis vaktsineerimisega. Samuti peaks vastutustundlik kitsekasvataja olema valmis viiekuulise tiinuse jooksul metski jälgima ja tema head tervist hoidma.

Kasvataja peab ära tundma, millal metski saab sobivasse aretusikka. Üldiselt peaks umbes 12 kuu vanune metskiv olema aretamiseks parim. Tavaliselt võib ta kuumaks minna suve lõpus või varasügisel. Kui proovite kasvatada emast kitse nooremas eas, võib see ebaküpse reproduktiivsüsteemi ja väiksuse tõttu põhjustada tiinuse tüsistusi. Kasvatajad ootavad tavaliselt, kuni emane kits saavutab minimaalse kaalu 70–80 naela, enne kui nad proovivad edukalt kitse kasvatada.

Sügiskuudel võib metskil paar korda kuumaks minna. Soojemas kliimas võib kitsekasvatus toimuda igal ajal aastas. Kuumuse ajal on emane kits üsna häälekas ja saadab tulevasele kaaslasele signaalkõnesid. Kasvataja võib ka märgata, et metskits nipsutab korduvalt saba. Sõltuvalt konkreetsest metslasest võib ta muutuda ka agressiivsemaks või passiivsemaks.

Paljud kasvatajad võivad enne pesitsushooaja algust lasta oma emased kitsed veterinaararstil põhjalikult läbi vaadata. Tegelikult on eksperdid nõus, et see on soovitatav protseduur. On palju tervisetegureid, mis võivad määrata kitsekasvatuse positiivse või negatiivse tulemuse.

Kasvatamiseks mõeldud kitsed peavad säilitama kõrge valgusisalduse ja spetsiaalselt koostatud dieedi. Vajadusel võib loomaarst soovitada toidulisandeid. Samuti kinnitab ta enne aretuskatset kitse head tervist. Teine oluline aspekt enne lemmikloomade kasvatamist on vaktsineerimise ajakohasuse tagamine.

Vastutustundliku kitsekasvatuse osaks on äratundmine, kui metskitse ei ole hea kandidaat. Kui ta on ülekaaluline või tal on muid terviseprobleeme, võib olla tema huvides mitte rasestuda. Ja vastupidi, kui ta on alakaaluline, võib kitsekasvataja või -kasvataja soovida tagada, et metskits võtaks enne aretamist juurde kaalu.

Kitsekasvatuses on oluline arvestada ka tüürimehe kasutamisega. Kasvataja peab tagama, et isasel ei oleks mingeid terviseprobleeme, nii edasikanduvaid kui ka geneetilisi. Kui raha hankida välisest allikast, on tervisetõendi hankimine ülioluline.

Eeldades, et metskits on tiineks jäänud, peaks aretaja umbes viie kuu pärast sünnitama ühe “poisi”. Umbes kuue nädala pärast saab ultraheli abil määrata loote seisundi ja tuvastada võimalikud probleemid. Metslase jälgimine viie tiinuskuu jooksul on oluline kohustus.