Pädevuste ja teadmiste mõõtmiseks kasutatakse kirjaoskuse hindamist. Näiteks kooliealiste laste lugemisoskuse hindamine näitab, kui hästi neil lugemine edeneb, ja täiskasvanute lugemisoskuse hindamine aitab mõõta täiskasvanu lugemistaset. Arvutioskuse hindamine näitab, kui hästi inimene arvutitehnoloogiast aru saab. Teised valdkonnad kasutavad kirjaoskuse hindamist selle valdkonna pädevuse ja teadmiste mõõtmiseks.
Arvutioskus on oskus mõista ja kasutada arvuteid ja muud tehnoloogiat. See näitab oskuste taset algtasemest arvutiprobleemide lahendamise ja programmeerimiseni. Arvutipädevuse hinnangud võivad näidata ka seda, kui mugav on inimesel arvuti kasutamine ja kui hästi ta arvutite toimimisest aru saab. Kui inimene kandideerib tööle, mis eeldab arvuti kasutamist, võib tööandja anda arvutioskuse hinnangu.
Lugemisoskus mõõdab, kui hästi inimene loeb ja mõistab, mida ta loeb. Mõned koolid annavad lastele lugemistaseme määramiseks standardiseeritud teste. Õpetaja võib kasutada ka lugemisoskuse hindamist, et aidata mõista, millisel tasemel laps loeb. Teadaolevalt on individuaalsed lugemishinnangud andnud õpetajale kõige parema ülevaate.
Tervisealase kirjaoskuse hindamine mõõdab, kui hästi inimene saab aru terviseteemalisest teabest. See hõlmab arsti juhiste järgimist ravimi võtmise kohta. See võib hõlmata ka toidu- ja tootemärgiste kasutamist toiteväärtuse arvutamiseks, meditsiiniliste testide tulemuste lugemist või toitumisalase artikli lugemist.
Proosakirjaoskuse hindamine mõõdab, kui hästi inimene saab aru ja kasutab teavet romaanides, ajalehtedes, brošüürides või ajakirjades. Täiskasvanud kasutavad neid hinnanguid uute oskuste õppimiseks või meelelahutuseks. Kui lapsele raamatut ette loetakse, kasutatakse proosakirjaoskust. Kui brošüüri loetakse ja sellest aru saadakse, kasutatakse proosakirjaoskust.
Dokumentide kirjaoskuse hindamine mõõdab, kui hästi inimene leiab ja kasutab diagrammides, graafikutes, ajakavades, vormides või tabelites leiduvat teavet. Kui inimene täidab tööavaldust, kasutab ta dokumendioskust. Kui inimene kasutab filmi leidmiseks teleri saatekava, kasutab ta dokumendioskust. Kui inimene täidab krediitkaarditaotlust, kasutab ta dokumendioskust.
Kvantitatiivsed kirjaoskuse hindamised mõõdavad, kui hästi inimene kasutab trükitud dokumentides, reklaamides või flaierites leiduvaid numbreid. Kvantitatiivses kirjaoskuses kasutab inimene info leidmiseks teksti ja numbreid. Võimalik, et ta peab soovitud teabe saamiseks arve korrutama, liitma või lahutama. Näiteks kui mõelda välja, mida restoranis jootraha anda, teha kuueelarvet või pidada spordimeeskonna tulemust, kasutatakse kvantitatiivset kirjaoskust.