Keeleteaduse või keeleõppe taustaga inimesed saavad valida mitme erineva karjääritee vahel. Tuleb aga märkida, et paljudel lingvistika töödel on vaja kõrgharidust. Keeleteaduse bakalaureuse kraadi omandanud inimesed võivad saada selliseid töökohti nagu inglise keele õpetamine mitte-inglise keelt kõnelevates riikides, murdetreeneri töö või tõlgitöö. Keeleteaduse kõrgharidusega isikud võivad õpetada ainet ülikooli tasemel, töötada teadurina või tegutseda õigusvaldkonna keelekonsultandina. Need, kelle haridusalane taust ühendab keeleteaduse õppimise mõne muu valdkonnaga, võivad olla sobilikud erinevatele töökohtadele, nagu kõnepatoloogia või keeletarkvara projekteerimine.
Keeleteaduse alased töökohad võivad olla piiratud neile, kellel on sellel alal ainult bakalaureusekraad. Need isikud võivad mõnes välisriigis kvalifitseeruda inglise keele õpetamiseks teise keelena. Nad võivad olla võimelised töötama ka näitlejate murdetreenerina, kuigi sellel ametikohal võib olla vaja ka teatri bakalaureuseõppe kõrvaleriala või mõnda muud dramaatilist kogemust. Kui inimesel on teise keele oskused kõrgtasemel, võib keeleteaduse bakalaureusekraad anda talle kvalifikatsiooni tõlgina.
Inimesed, kellel on lingvistika magistri- või doktorikraadiga kraad, on üldiselt sobivad keeleteaduse alal laiematele töökohtadele kui need, kellel on ainult bakalaureusekraad. Nad võivad olla võimelised õpetama keeleteadust kolledžis või ülikoolis või kirjutada või toimetada õpikuid bakalaureuse- ja magistriõppe taseme keeleteaduse õpingute jaoks. Keeleteaduse kõrgharidus võib anda inimesele kvalifikatsiooni töötada uurimisinstituudis, sellises sihtasutuses, mis püüab salvestada ja säilitada hõimukeeli. Keeleteaduse kõrgharidusega inimesed võivad töötada ka õigus- ja õiguskaitsevaldkonna keelekonsultantidena, pakkudes abi keele ja häälega seotud tõendite analüüsimisel.
Mõned lingvistika töökohad nõuavad haridust, mis ühendab keeleteaduse alased teadmised mõne muu spetsialiseerumisvaldkonna koolitusega. Näiteks need, kes soovivad töötada kõnepatoloogina, peavad tõenäoliselt täiendama lingvistika bakalaureuseõpinguid kõnepatoloogia magistrikraadiga ning sooritama litsentsieksamid. Isik, kes soovib kujundada hääletuvastustarkvara, vajab üldjuhul nii lingvistika kui ka tarkvaratehnika koolitust. Ta võib seega valida, kas lõpetada keeleteaduse bakalaureusekraad ja tarkvaradisaini magistrikraad või vastupidi.