Jooksva kõnnaku erinevad faasid on kiigufaas ja asendifaas. Kõik need faasid kirjeldavad, mida inimese jalg sellel jooksusõnniku ajal teeb. Abiks võib olla ka kolmanda alamfaasi lisamine: ujukifaas. Jalaarstid ja teised teadlased, kes uurivad inimese kõndimist ja jooksmist, saavad kogutud teavet kasutada jooksuprobleemide leidmiseks ja parandamiseks. Lisaks saavad jalatsitootjad seda teavet kasutada ka jooksjatele sobiva jalatsi varustamiseks, et aidata vältida vigastusi.
Aa jooksusõnniku õõtsumise faas tekib siis, kui jalg liigub maapinnaga kokku puutudes ettepoole. Sageli algab see siis, kui varvas maapinnast lahkub ja lõpeb siis, kui kand puudutab maad inimese ees. Seisufaas leiab aset hetkede vahel, kui kanna puudutab maad, ja jätkub seni, kuni varvas maapinnast lahkub. Alamfaas, ujukifaas, toimub siis, kui kumbki jalg ei puuduta maad.
Jooksva kõnnaku asendifaasi saab veel jagada kolmeks alamfaasiks: kontakt, kesktee ja tõukejõud. Kontakti alamfaasi ajal puutub kand maapinnaga kokku ja alamfaas jätkub seni, kuni kogu jalg puutub kokku maapinnaga. See kontakt võib jalale avaldada naela survet, mis mõnikord võrdub inimese kolmekordse kehakaaluga või rohkemgi. Pärast kontakti alamfaasi tuleb keskmise alamfaas. Selle faasi ajal kaldub keha ette ja liigub üle jala, et valmistuda järgmiseks alamfaasiks, tõukejõu alamfaasiks.
Jooksva kõnnaku tõukejõu alamfaasis olev jooksja näeb end edasi tõugatuna. Vahetult sellele alamfaasile järgneb ujukifaas. Tõukejõu alamfaasi ajal lahkub kand maapinnast ja inimene lükatakse edasi. Alamfaas lõpeb varba maapinnast lahkumisega. Jooksu kõnnak jätkub, kuni jalg puudutab uuesti maad, lõpetades tsükli.
Normaalse jooksuga jooksjatel on vigastuste oht väiksem kui inimesel, kellel ei ole normaalset kõnnakut. Tavaline kõnnak võimaldab kehal jooksujõududega korralikult hakkama saada. Kui kõnnak on ebanormaalne, siis jõud ei neeldu ega haju korralikult ning tulemuseks võivad olla vigastused. Ebanormaalse kõnnaku korrigeerimiseks on tootjad välja töötanud erinevate tugedega jalatsid, mis aitavad seda parandada. Nii saab isegi ebanormaalse kõnnakuga inimene nautida korraliku jooksusõnniku eeliseid.