Inimese jalg sisaldab tohutut veresoonte võrgustikku. Vere südamesse tagasivoolu eest vastutavaid veresooni nimetatakse veenideks. Jala põhiveenide hulka kuuluvad reieluuveen, niudeveen, popliteaalveen, sääreluu veenid ja tagumine kaareveen. Siia kuuluvad ka talla sinusoidid, dorsaalne venoosne jalavõlv ja saphenoossed veenid, kui nimetada vaid mõnda.
Jalaveenid võib nende funktsioonide ja asukoha järgi jagada rühmadesse. Sügavad veenid asuvad lihaskoes ja on tavaliselt seotud arteriga, veresoonega, mis viib verd südamest eemale. Pindmised veenid ehk nahaalused veenid on naha pinnale lähemal ega ole tavaliselt arteriga seotud. Need veenid võivad toimida jahutussüsteemina. Veenilaiendid on väikesed veresooned, mis kannavad verd kapillaaride vooditest ning perforaatorveene kasutatakse süvaveenide ja pindmiste veenide ühendamiseks.
Välimised ja sisemised niudeveenid ühinevad ristluu-niudeliigeses, moodustades ühise niudeveeni, mis voolab alumisse õõnesveeni. Alumine õõnesveen on suur veen, mis kannab verd kuni südameni. Välist niudeveeni toidab reieluuveen.
Harilik reieveen tekib kubemes pindmise reieveeni ja sügava reieveeni koosmõjul. Sügavat reieluu veeni toidavad mitmed väiksemad reielihastes olevad lisajõgede veenid. Pindmise reieluuveeni veri tuleb popliteaalveenist.
Popliteaalveen on süvasüsteemne veen, mis moodustub sääreluu tagumise ja eesmise veenide kombinatsioonist. Veen moodustub põlveliigese lähedal. Sääreluu tagumine veen kannab verd sääre tagumisest kambrist ja eesmine sääreluu veen kannab verd eesmisest sektsioonist.
Tagumine kaareveen on pindmine veen, mis asub sääre sääremarjas. Suurem saphenoosveen on ühendatud tagumise kaareveeniga veresoonte kaudu, mida nimetatakse Cocketti perforeerivateks veenideks. Enamik Cocketti perforaatorveenidest pärineb tagumisest kaareveenist.
Talla sinusoidid ehk talla siinusveenid on osa jalaveenide süvasüsteemist. Need on suured õhukeste seintega veenid, mida leidub skeletilihastes. Need tühjenevad sääreluu tagumistesse veenidesse.
Seljavenoosne jalavõlv on pindmine veen, mis ühendab väikeseid ja suuri saphenoosveene. See veen asub jalas ja ulatub esimesest numbrist ehk suurest varbast kuni viienda numbrini ehk väikese varbani. Väike saphenoosveen saab alguse viiendast numbrist ja suur saphenoosveen saab alguse esimesest numbrist.
Safeenveenid kohtuvad dorsaalses venoosses jalakaares. Väike saphenoosveen voolab põlveliigese lähedal asuvasse popliteaalveeni ja suur sapeenveen reieveeni. Suur saphenoosveen korjab teel reieluuveeni üles mitu lisajõge.
Jala veenides on väikesed bikuspidaalklapid, mis võimaldavad verel voolata ainult ühes suunas. See on analoogne torustiku tagasilöögiklapiga. Ventiil on suletud vedelikuga, mis voolab valesti. Kui need klapid on kahjustatud, võivad tekkida väikesed turbulentsipiirkonnad, mis sageli põhjustavad selliseid probleeme nagu veenilaiendid.