Jalanärvi neuroom viitab massile, mis kasvab jalal plantaarnärvi ümber pikaajalise korduva kokkusurumise või ärrituse tagajärjel. Kõige tavalisemat jala neuroomi tüüpi nimetatakse Mortoni neuroomiks, tuntud ka kui metatarsaalne neuroom, Mortoni jalg, Mortoni varvas või Mortoni tõbi. Seda seisundit tuleb eristada lihtsast metatarsalgiast, millel on sarnased sümptomid ja mis paikneb ka jalalabas.
Mortoni neuroomi meditsiiniline nimetus on intermetatarsaalne neuroom, mis viitab asjaolule, et see esineb üldiselt kolmanda ja neljanda pöialuu ehk varba luude vahel. Mortoni neuroom võib aga areneda ka teistes jalalaba osades. Selle jala seisundi korral põhjustab jalanärvi korduv ärritus või kokkusurumine närvi turset või paksenemist ja lõpuks närvikahjustusi. Pöialuude vahele kasvav mass ei ole vähivastane, kuid võib põhjustada valu, tuimust, kipitus- või põletustunnet või tunnet, et kõndimise või seismise ajal on jalalaba alla väike kivike.
Mortoni neuroom esineb sageli naistel, kes kannavad sageli kõrgeid kontsi või kitsa varbaosaga kingi, mis avaldavad varvastele liigset survet. Seda seisundit võivad põhjustada ka korduvad suure mõjuga tegevused, nagu aeroobika, tennis või sörkimine. Suurem risk Mortoni neuroma tekkeks on ülekaalulised, muud jalaprobleemid ja artriit või podagra põdevad inimesed.
Jala neuroma ravi varieerub sõltuvalt inimese sümptomite tõsidusest. Kerget kuni mõõdukat jala neuroomi saab ravida koduse jäämassaaži, ortopeediliste vahendite kandmise, ibuprofeeni või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite võtmise ning sümptomite leevendamiseks oma tegevuses muudatuste tegemisega. Teised ravivõimalused valusate sümptomite ajutiseks leevendamiseks hõlmavad krüogeenset neuroablatsiooni, mille käigus külmuvad närvilõpmed, ja kortisooni või lokaalanesteetikumi süstimist valulikku piirkonda. Operatsiooni peetakse viimase abinõuna, kuna see põhjustab tavaliselt ühe või mitme varba püsivat tuimust.
Kuigi jala neuroom on tavaline, võib erinevates kehaosades esineda ka teist tüüpi neuroom. Mortoni neuroomi ei tohiks segi ajada selliste neuroomidega, mis ei ole jalaga seotud. Nende hulka kuuluvad akustiline neuroom, mis on sisekõrvast ajju viiva närvi kasvaja, ja amputatsiooni- ehk kännuneuroom, mis tekib siis, kui amputeeritud jäseme katkenud närvid hakkavad ebanormaalselt uuesti kasvama.