Kuigi Internet on elu mitmel viisil lihtsamaks teinud, on mõistlik internetikuritegude pärast muretseda. Arvutikuritegevus on muutumas õiguskaitseametnike jaoks kogu maailmas kasvavaks probleemiks. Kuna Interneti-kuritegudes osalevad tavaliselt inimesed erinevatest geograafilistest piirkondadest, on süüdlaste tabamine ja karistamine keeruline ülesanne.
Üks levinumaid Interneti-kuritegevuse liike on identiteedivargus. See kuritegu hõlmab hoolimatuid isikuid, kes üritavad varastada teie isikuandmeid rahalise kasu saamiseks. Nad võivad teie pangakonto tühjendada, teha volitamata krediitkaarditasusid või avada teie nimel uusi kontosid ega maksa kunagi sellest tulenevaid arveid. Identiteedivargused Interneti-kuriteod sooritatakse sageli andmepüügi või võltsimise kaudu, luues võltsitud veebisaite või e-kirju, mis meelitavad ohvrit isiklikku teavet avaldama. Teatud arvutiviirusi võidakse kasutada ka isikuandmete kogumiseks identiteedivarguste kuritegude jaoks.
Üha populaarsemaks muutuvad ka töö- või ärivõimaluste Interneti-pettused, mis palvetavad rahaliselt meeleheitel olevate inimeste soove. Need Interneti-kuriteod võivad hõlmata seda, et ohvril palutakse kaup ebaseaduslikult välismaale saata, tehakse petturlikke pangaülekandeid või reklaamitakse kolmanda osapoole nimel müüdavaid kaupu. Üldiselt, kui näete reklaami, mis lubab minimaalse pingutuse eest suuri rahalisi tasusid, on mõistlik olla ettevaatlik. Internetis on võimalik raha teenida, kuid seaduslikud ärivõimalused nõuavad märkimisväärset aja ja oskuste investeeringut.
Küberjälitamine on Interneti-kuritegevuse liik, mis on eriti murettekitav teismelistele ja noortele täiskasvanutele. Suhtlusvõrgustike veebisaidid, nagu MySpace, võimaldavad kurjategijatel väga lihtsaks saada privaatseid üksikasju ohvri hobide, huvide, sõprade, perekonna ja päevakava kohta. Interneti-kuritegude küberjälitamine võib samuti viia seksuaalse rünnakuni, kui kurjategija suudab veenda ohvrit isiklikule kohtumisele ilmuma.
Et vältida end Interneti-kuritegude ohvriks langemast, on oluline olla arvuti kasutamisel tähelepanelik. Ärge kunagi avaldage isiklikke andmeid, nagu täisnimi, sünniaeg, aadress või sotsiaalkindlustuse number, välja arvatud juhul, kui saate aru, milleks seda teavet kasutatakse. Lisaks pidage meeles, et inimesed, kellega veebis kohtute, ei pruugi end alati ausalt esindada. Suhtuge kahtlustavalt väidetesse, mis tunduvad liialdatud või raskesti kontrollitavad.
Kui arvate, et olete Interneti-kuritegevuse ohver, on parim viis esitada ametlik kaebus Interneti-kuritegevuse nõuetele vastavale keskusele. See organisatsioon, tuntud ka kui IC3, on partnerlus Föderaalse Juurdlusbüroo ja riikliku valgekraede kuritegevuse keskuse vahel. IC3 teeb koostööd föderaal-, osariigi, kohalike ja rahvusvaheliste õiguskaitseasutustega, et tuvastada Interneti-kuritegude mustreid.