Üldiselt on kõik inglise keele fonoloogia elemendid seotud heli loomisega ja ingliskeelsete sõnade õige hääldamisega, et anda edasi teatud tähendus. Üks elemente on inglise tähestik, mis on sõnade ehitusplokid. Tähestik koosneb 26 tähest, millest viis on täishäälikud ja 21 kaashäälikud. Inglise helisüsteemis liigitatakse kaashäälikud ja vokaalid helide tekitamise viiside järgi. Näiteks öeldakse, et m-tähe heli on bilabiaalne – kuna see kasutab heli tekitamiseks kahte huult – ja on ka nasaalne, kuna heli tekitamiseks peab ninakäik olema avatud.
Teine oluline element inglise keele fonoloogias on rõhk. Rõhk määrab, millised sõnad või silbid on rõhuasetusega. See on eriti oluline tähenduse moodustamisel, eriti heteronüümide puhul, sõnade puhul, millel on sama kirjapilt, kuid erinev hääldus. Näiteks kui sõna “esinemine” on rõhutatud, tähendab sõna “kingitus”. Kui silpi “saadetud” rõhutatakse, muutub sõna tähendus “kinkima”.
Veel üks element inglise keele fonoloogias, mis sarnaneb rõhuga, on intonatsioon. Sel juhul rõhutatakse sõna tervikuna, sageli lause sees. Mõelge lausele “Ma armastan sind.” Kui rõhutatakse sõna “sina”, juhib kõneleja tähelepanu sellele, et ta armastab “teid”, mitte kedagi teist. Kui sõna “armastus” on rõhutatud, võib kõneleja öelda, et see on emotsioon, mida ta inimese vastu tunneb, mitte mõni muu emotsioon.
Erinevat tüüpi lausete puhul on oluline ka intonatsioon. Küsival lausel või küsitlusel on tavaliselt lõpu poole tõusev toon, näiteks lauses “Kas tulete koju?” Hüüulausel seevastu kipub olema omamoodi purskav intonatsioon, nagu lauses “Mul on nii hea meel su üle!” Nendest näidetest on näha, et intonatsioon on oluline mitte ainult tähenduse edasiandmisel, vaid ka sõnades emotsiooni väljendamisel.
Inglise fonoloogia üks elemente on ka silp, mis on väga oluline, kuna see on sõna moodustav heliühik. Ilma selleta võib inglise keel – või mis tahes keel – olla arusaamatu. Nagu näiteks “aatomis”, oleksid silbid “a” ja “tom”. Inglise fonoloogia silp järgib üldiselt rusikareeglit, kus kaashäälikud ja vokaalid vahelduvad, et vahelduda ka artikulaatorite sulgemisel ja avamisel, et tekitada selget heli. Seda konsonant-vokaalimustrit võib märgata sellistes sõnades nagu “puhkus” ja “elekter”.