Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) on arenevad raamatupidamisreeglid ja standardid, mida rahvusvahelised ettevõtted kasutavad finantsandmete haldamisel. IFRS-i nõuded on individuaalsed reeglid või standardid, mida ettevõte peab teatud finantstegevuses järgima. IFRS-i nõuete lihtsustatud jaotus on standardite eraldamine kasumiaruande ja bilansi tegevusteks. Näiteks võivad need kirjed sisaldada tulusid, töötajate kulusid, tulumakse ja kasumiaruande kirjete varusid – soetusarvestus; materiaalne põhivara (PPE); inventar; ja nõuded kuuluvad bilanssi. Muud kirjed kuuluvad muude IFRS-reeglite või standardite alla.
Finantsaruanne on tavaliselt raamatupidamissüsteemi selgroog, sõltumata sellest, kas see järgib siseriiklikke või rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. Üldised aruanded IFRS nõuete alusel hõlmavad kasumiaruannet või koondkasumi aruannet, bilanssi, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet. Ettevalmistusmeetodid peavad järgima IFRS-i konkreetseid juhiseid, kuigi mõned variatsioonid võivad olla võimalikud. Kõik nendes aruannetes kajastatud kirjed peavad järgima IFRS-i nõudeid. Kui ettevõte valib konkreetse valmistamismeetodi, peab ta seda meetodit pidevalt kasutama, et säilitada suundumus edaspidiseks kasutamiseks.
Üksikud IFRS-nõuded on ülevaatamiseks ja mõistmiseks üsna üksikasjalikud; siin järgneb nõuete põhiline üldistus. Tulu mõõtmine peab olema ettevõtte esitatud õiglases väärtuses; siin kehtib sobitamise põhimõte. Töötajate kulud on äratuntavad, kui üksikisik täidab ettevõttes konkreetse ülesande täitmise. Maksud on bilansis kajastatud kohustus kuni tasumiseni; sellega seotud maksukulu peab olema kasumiaruandes iga kuu kohta, kus ettevõte teenib kasumit või kahjumit. Varude kulud järgivad müüdud kaupade soetusmaksumuse kajastamisel madalama omahinna või turu põhimõtet, mis vähendab ettevõtte tulusid antud perioodil.
Bilansis lubavad IFRS-i nõuded kasutada ainult ostumeetodit soetamise arvestuses ja äriühendustes. Varad – nii materiaalsed kui ka immateriaalsed – peavad omandamisel järgima õiglase väärtuse arvestuse nõudeid. IKV varad peavad minema ettevõtte raamatupidamisraamatutesse soetusmaksumuses, mis on raamatupidamistavade jaoks üsna tavaline. Nende nõuete osaks on ka põhivara kulum ja immateriaalse põhivara amortisatsioon. Varude arvestus peab järgima samu standardeid, mida rakendatakse kasumiaruandes; Nõuete arvestamine IFRS-i nõuete kohaselt peab järgima soetusmaksumuse põhimõtteid ja seejärel maha kandma või korrigeerima, kui iga üksiku nõude väärtus langeb või muutub lootusetuks.