Hurmaal on palju eeliseid. Need puuviljad on madala rasva- ja kalorisisaldusega, kuid rikkad mitmesuguste vitamiinide ja toitainete poolest, millest paljud aitavad haigusi ennetada ja nende vastu võidelda. Hurmaa on ka mugav puuvili, mida saab süüa nii toorelt kui ka mitmesugustes roogades küpsetatuna.
Seda puuvilja kasvatatakse peamiselt Jaapanis, Hiinas ja Koreas ning Põhja-Ameerikas ja Euroopas on hurma populaarsust kogunud alles viimastel aastakümnetel. Kokkutõmbav hurma on kõige levinum sort ja on punased ja südamekujulised või tammetõrukujulised. Mittekokkutõmbavad hurmaad on heledamat värvi ja tomati kujuga.
Mõlemal tüübil on palju samu toitumisalaseid eeliseid, kuid mitte kokkutõmbav hurma sisaldab vähem tanniine. Need polüfenoolid põhjustavad hurmadele omast kibedat, kokkutõmbavat maitset ja on seetõttu rohkem levinud kokkutõmbavate sortide puhul. Ainuüksi tanniinid pakuvad tervisele palju kasu. Nad seovad suus leiduvaid valke, vähendades seeläbi bakterite toimet. Tanniinid aitavad vältida ka rakukahjustusi, aidates kaasa infektsioonide, südamehaiguste ja vähi riski vähendamisele.
Suured kogused A- ja C-vitamiini on muude hurma kasulike omaduste hulgas. A-vitamiinil on vananemisvastased omadused ja see aitab kaitsta nägemise kaotuse eest, samas kui C-vitamiin aitab vältida nakkusi ja vähendada põletikku. Hurmas leidub ka mitmeid B-kompleksi vitamiine, mis aitavad kaasa ainevahetusele.
See puuvili sisaldab ka suures koguses mineraale vaske, kaaliumi, mangaani ja fosforit. Vask aitab kaasa punaste vereliblede tootmisele. Kaalium aitab reguleerida südant ja neere. Nii mangaan kui ka fosfor on olulised mineraalid, mis osalevad luude moodustamises ja säilitamises, samuti aitab fosfor reguleerida seedimist. Hurmas on ka palju kiudaineid, mis on veel üks seedimist soodustav aine.
Hurma rohkem eeliseid hõlmavad vähivastaseid, infektsioonivastaseid ja hemorraagilisi omadusi, mida pakuvad puuvilja viljalihas leiduvad spetsiifilised ühendid, happed ja antioksüdandid. Betuliinhape ja shibol on mõlemad kasvajavastased ühendid, mis aitavad vältida vähkkasvajate teket. Karotenoidid lükopeen, zeaksantiin ja krüptoksantiin sisalduvad ka hurmas ja neil võib olla ka vähivastaseid omadusi, kuid Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet ei ole veel kinnitanud seost nende karotenoidide ja vähi ennetamise vahel.
Hurma viljaliha sisaldab ka antioksüdante, mida nimetatakse katehhiinideks ja gallokatehiinideks. Tavaliselt arvatakse, et neil antioksüdantidel on infektsiooni- ja põletikuvastased omadused. Katehhiinid on ka hemorraagiavastane aine, mis tähendab, et need aitavad kahjustatud veresooni sulgedes verejooksu peatada.
Paljud inimesed koorivad enne selle puuvilja tarbimist naha, kuid mõned hurma eelised tulevad viljaliha asemel koorest. Nahk sisaldab proantotsüanidiine, teatud tüüpi fütokemikaale, millel on vananemisvastased omadused. Proantotsüanidiinid kaitsevad keharakke oksüdatiivsete kahjustuste eest, vähendades seeläbi vananemisega seotud rakukahjustusi.
Lisaks tervisele kasulikele eelistele on hurma kasuks ka mitmekülgsus ja mugavus. Küpsena on hurma magus suupiste, mis sobib dieedipidajatele, kuna see sisaldab vaid umbes 70 kalorit iga 100 grammi puuvilja kohta. Kui puuvili on vaevu küps, on see tihke, karge tekstuur ja seda saab süüa viiludena. Pärast mõnepäevast täielikku küpsemist muutub tekstuur pehmemaks ning viljaliha saab välja kühveldada ja lusikatäite kaupa süüa.
Hurma võib ka kuivatada või keeta. Kuivatatud hurma süüakse tavalisena või lisatakse küpsistele, kookidele, salatitele ja granolale. Teise võimalusena võib inimene küpsetada värsket hurmaa, millest saab küpsetatud pudingit, tarretisi, pirukaid, karrit ja palju muud.