Hüpernatreemia on üks paljudest kesknärvisüsteemi kahjustavatest elektrolüütide häiretest, mille puhul vere naatriumisisaldus on tavaliselt dehüdratsiooni või asendamata veekaotuse tõttu kõrgenenud. Hüpernatreemia nähud ja sümptomid ei ole alati ilmsed, sest enamikul selle seisundi all kannatavatest inimestel on ka muid neuroloogilisi probleeme. Kuigi seda on tavaliselt lihtne ravida, on oluline, et inimene pöörduks hüpernatreemia kahtluse korral arsti poole. Hüpernatreemia sümptomid kipuvad eri vanuserühmades igas etapis varieeruma. Üldiselt on aga hüpernatreemia sümptomiteks tõmblused, halb enesetunne, letargia ja nõrkus ning ärrituvus.
Enamik inimesi hakkab tundma loidust ja nõrkust, kellel on hüpernatreemia algstaadiumis üldine halb enesetunne. Mõnel inimesel võib tekkida nii iiveldus, et tekib oksendamine. Ei ole harvad juhud, kui hüpernatreemia esimeste nähtudega inimesed muutuvad ka ärrituvaks. Pärast pikaajalist hüpernatreemiat võib inimesel tekkida vedelikupeetus ja sellele järgnev kaalutõus, kuna keha püüab kompenseerida vedelikukaotust ja naatriumi tasakaaluhäireid. Teised sümptomid on suurenenud janu, südame löögisageduse tõus ja märgatav vererõhu muutus seismisel.
Äärmuslikumad sümptomid ilmnevad tavaliselt alles siis, kui naatriumi tase on üle 158 meq/l, mis tähistab meilliekvivalente liitri kohta. Selles etapis on hüpernatreemia sümptomiteks üldine tõmblemine ja mõnikord korea, mis on näo, puusade ja õlgade kontrollimatud tõmblevad liigutused. Paljud patsiendid kogevad ka hüperrefleksiat ehk üliaktiivseid reflekse. Selles faasis võivad tekkida ka krambid.
Kui hüpernatreemia areneb, on oht, et inimene võib langeda koomasse. Kui vere naatriumisisaldus ületab 180 mega/l, suureneb tõenäosus, et haigusseisund muutub surmavaks, järsult. Ei ole tavaline, et naatriumisisaldus saavutab selle kõrge taseme.
Imikutel ilmnevad mitmed hüpernatreemia sümptomid, mida on suhteliselt lihtne märgata. Kõige levinumad ja äratuntavamad sümptomid on nõrgenenud lihased, vähenenud liikumine, rahutus ja unetus, millega kaasneb tavaliselt kõrge nutt. Äärmuslikel juhtudel võib imik langeda koomasse.
Enamikul juhtudel on hüpernatreemia sümptomeid täiskasvanutel ja eakatel raskem märgata. See on suuresti tingitud sellest, et enamikul inimestel on neuroloogiline probleem juba olemas. Arstid teavad, et see kehtib enamiku patsientide kohta, sest paljud patsientide neuroloogilised probleemid takistavad aju võimet ära tunda janu. Sümptomite leidmine eakatel inimestel võib olla veelgi keerulisem, kuna paljud neist sümptomitest on eakatel vanuse tõttu juba olemas.