Kesknärvisüsteemi osana valmistatakse hallollust rakukehadest, täpsemalt neuronite rakukehadest, neurofiilidest, gliiarakkudest ja dendriitidest. Erinevalt valgest ainest leidub seda tüüpi ajuainet ajupiirkondades, mis hõlmavad lihaste kontrolli. Seda leidub ka ajupiirkondades, mis kontrollivad inimese taju, näiteks seda, kuidas asju nähakse või kuuldakse või mälestuste teket. Kõnet ja emotsioone mõjutab suuresti ka hallollus.
Hallollus paikneb mitmes ajupiirkonnas. Seda võib leida ajukoore ja väikeaju pindadelt. Seda tüüpi ainet leidub ka sügaval ajus. Seljaaju keskosas võib leida nii halli kui ka valget ainet, kuid hall on valdav.
Hallaine esmane ülesanne on kanda edasi sensoorset informatsiooni, mis pärineb halli aine rakkudest ja meeleorganitest. Seejärel edastatakse see teave aju piirkondadesse, mis töötlevad sensoorset teavet. Sellele ajuainele omistatakse sageli intelligentsust ja oskusi, peamiselt seetõttu, et see katab nii suure osa ajust. Lisaks on uuringud näidanud, et igal inimesel on selle ajuaine kogus ja tihedus erinev, mis näitab sageli kõrgemat kontsentratsiooni valdkondades, mis on seotud konkreetsete intellektuaalsete aspektide või oskuste valdamisega.
Varasemad uuringud näitasid, et inimese aju suurusel ei ole mingit seost intelligentsuse tasemega. Kui kõrgema intelligentsuskoefitsiendi (IQ) tulemustega katsealustel olid suurema suurusega ajud, ei olnud suurenenud IQ piisavalt märkimisväärne. Hiljutised uuringud on näidanud, et IQ testimine võib aktiveerida mitut aju hallaine piirkonda. See tähendab, et kuigi inimesel võib esineda tugevaid ja nõrku külgi teatud intelligentsuse valdkondades, tulenevad nii tugevad kui ka nõrgad küljed kombineeritud mahust ja aktiivsustasemest läbi kogu aju individuaalse ainemustri.
Kuigi halli aine suuremad kontsentratsioonid võivad näidata intelligentsust ja oskusi, võivad väikesed kontsentratsioonid ja puudused põhjustada probleeme. Näiteks eakate inimeste puhul on uuringud näidanud, et lühiajaline mälu mõjutab vananedes halli massi vähenemist. Samuti on uuringud näidanud, et erinevused halli aine mahus võivad olla seotud ka teatud psühholoogiliste häiretega, näiteks bipolaarse häirega. Mõnede psühholoogiliste häirete puhul on tõendid näidanud, et patsientidel võib vasaku parietaalsagara piirkonnas olla halli aine puudulikkus. Tõsisuse ja kestuse määrab aga sageli aine maht aju paremas eesmises gyruse osas.