Lapseea häirivat käitumishäiret on kolm peamist tüüpi. Tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) on häire, mida iseloomustab tähelepanematu, hüperaktiivne ja impulsiivne käitumine. Opositsiooniline trotslik häire on lapseea häire, kus laps on ülemäära sõnakuulmatu ja vaenulik. Käitumishäire on opositsioonilise trotsliku häire raskem vorm, mille puhul sõnakuulmatu käitumine põhjustab kiusamist ja isegi kuritegusid.
Häirivat käitumishäiret ei ole teada ühest teadaolevalt. Geneetika mängib ADHD-s rolli ja loote kokkupuude alkoholiga on soodustav tegur. Opositsioonilist trotslikku häiret ja käitumishäiret täheldatakse sageli lastel, kes on hooletusse jäetud või väärkoheldud.
Häiriva käitumishäire diagnoosimiseks peab psühhiaater uurima lapse käitumist mitmes erinevas olukorras. Täieliku pildi saamiseks konsulteerib psühhiaater tavaliselt vanemate, samuti õpetajate ja teiste hooldajatega. Kui laps tegutseb ainult ühes olukorras, võib häirival käitumisel olla selle konkreetse olukorraga seotud põhjus.
Häirivat käitumishäiret võib olla raske diagnoosida, kuna paljud sümptomid on asjad, mida lapsed teevad loomulikult. Näiteks üks ADHD sümptomeid on impulsiivne käitumine, sellised tegevused nagu vastuse välja hõigamine tunnis või katkestamine. Sellise häire nagu ADHD korral on toimingud palju raskemad kui lapse eakaaslastel ja häirivad tema igapäevast elu.
Igat tüüpi häirivate käitumishäirete korral on vanemate sekkumine suur osa ravist. Kui laps on hooletusse jätvas või vägivaldses keskkonnas, tuleb ta viivitamatult viia tallimajja. ADHD puhul saavad vanemad aidata, koostades ajakavasid ning aidates lapsel korraldada kodutöid ja koolitöid. Opositsioonilise trotsliku häire või käitumishäire korral saavad vanemad õppida oskusi raskete lastega toimetulekuks. Järjekindlat ja mõistlikku distsipliini võib olla raske jõustada, kuid see on häiriva käitumishäire ravimise oluline osa.
Ravi on veel üks kasulik ravi häiriva käitumishäire korral. Teraapia võib aidata vanematel õppida juhtima keerulist käitumist ja luua paremaid vanemate ja laste suhteid. Lastele, kes on kannatanud väärkohtlemise või hooletusse jätmise all, võib teraapia olla viis minevikutraumadest üle saamiseks ja uute suhete loomise õppimiseks. Teraapia võib õpetada lastele ka probleemide lahendamise ja sotsiaalseid oskusi.
Sageli eksisteerivad kaks või kolm häirivat käitumishäiret, mistõttu on lapse diagnoosimine ja ravi raskem. Käitumishäired võivad esineda koos depressiooni või bipolaarse häirega ning ka ravimata ADHD-ga lastel võib tekkida depressioon. Ravimid võivad olla tõhus depressiooni ja ADHD ravi, kuid need ei ole tõhusad teiste käitumishäirete ravis.