Globaliseerumine tähendab, et riigid saavad omavahel vabakaubandust teha. Globaliseerumine on üsna hiljutine areng, mistõttu on globaliseerumise mõjud veel mõnevõrra määramata. Inimesi, kes pooldavad globaliseerumist, nimetatakse sageli globalistideks ja inimesi, kes on globaliseerumise vastu, antiglobalistideks. Globalistid usuvad, et globaliseerumisel on positiivne mõju majanduskasvule ja kodanike elukvaliteedile riikides, mis tegelevad vaba ülemaailmse kaubandusega. Antiglobalistid usuvad, et globaliseerumine võib põhjustada riigile majanduslikku ja keskkonnakahju ning sellest võib olla rohkem kasu neile, kes on juba rikkad, kui keegi teine.
Antiglobalistid usuvad, et rahvusvahelised korporatsioonid saavad globaliseerumisest palju kasu, samas kui väikeettevõtted võivad kannatada maailmaturu suurenenud konkurentsi tõttu. Nurgas asuval alkoholipoel võib olla raske konkureerida keti turu asukohaga, mille on avanud välismaalt pärit ettevõte. Kohalikul arvutiriistvara müüjal võib olla raskusi arvutiosade müümisega linna kontorisse, kui nad saavad tellida odavamaid osi, mida turustatakse otse teise riigi tootjalt. Need välismaised ettevõtted saavad konkureerida kõrgemate hindadega turgudel, ilma et nad peaksid kandma kulusid, mis tekivad sellel kõrgema hinnaga turul asuva poe või ettevõtte omamisega. See võimaldab neil pakkuda tooteid madalama hinnaga, kuid mõjutab kohalikke väikeettevõtteid, kes jäävad müügist ellu.
Globalistid usuvad, et majanduskasv, mis on üks globaliseerumise tagajärgi, kaalub üles selle puudused. Nad eeldavad, et tehakse piisavalt raha ja tehakse majanduslikke edusamme, et hüvitada mis tahes kahju keskkonnale või väikesemahulisele majandusele, mis võib juhtuda. Samuti võib see aidata parandada kõrge vaesuse tasemega riikide majandust, andes nende kodanikele juurdepääsu tehnoloogiale, puhtale veele ja linna infrastruktuurile, mis kaasneb majanduse ettevõtluse arenguga.
Üks globaliseerumise mõjude teooria viitab sellele, et ülemaailmne kaubandus võib suurendada ülemaailmset finantsebastabiilsust. Kuna globaliseerumissüsteem tähendab, et ühe riigi majandus võib omavahelise kaubanduse kaudu otseselt mõjutada teise riigi majandust, võivad ühest riigist alguse saanud finantskriisid muutuda ülemaailmseks probleemiks kõigi sellega seotud riikide jaoks. Globaliseerumise majandusmõjud on globaalse kaubandusega tegelevatele riikidele üldiselt positiivsed, suurendades nende riikide kodanike sissetulekut elaniku kohta. Mõnes riigis saavad rikkad rohkem raha, vaesed aga kaotavad juurdepääsu ülemaailmsete ettevõtete rahalistele ja loodusvaradele.
Globaliseerumine võib aidata megakorporatsioone, mis võivad tekitada keskkonnahäireid ja reostust. Paljud usuvad, et majanduskasv, mis on üks globaliseerumise tagajärgi, loob piisavalt tulu, et kõrvaldada kõik keskkonnakatastroofid, mis on põhjustatud äritegevusest. Teised aga usuvad, et ettevõtted ei vastuta puhastamise eest. Varem on ettevõtete vastutuse seaduslikud piirangud katastroofide (nt naftareostus) põhjustatud keskkonnakahjude eest hoidnud suurettevõtteid kandmast täielikku rahalist vastutust oma ettevõtte tegevusest põhjustatud keskkonnaprobleemide kõrvaldamise eest.
SmartAsset.