Usaldusisiku õigused on need, mis on loodud usaldusfondi poolt ja kehtestatud usaldusfondide seaduste ja kohtupraktikaga, et pakkuda õiguskaitset üksikisikutele ja ettevõtetele, kellel palutakse võtta usaldusisiku usalduskohustusi. Konkreetsed õigused hõlmavad sageli õigust arveldada võlgniku nõudeid, käsutada kinnisvara- ja isiklikke varasid nii, nagu haldur seda vajalikuks peab, ning saada täielikku ülevaadet kogu testamendi kaudu usaldusfondi saabuva vara kohta. Samuti on halduril õigus mõistlikule hüvitisele, mis sageli on aastatasu. Ka usaldusfondist kasusaajatel on õigused ja nad võivad esitada haldurile karistusliku kahju hüvitamise hagi, kui nad suudavad tõendada, et usaldusisiku tegevust ei tehtud usaldusfondi või selle kasusaajate huvides.
Usalduse loob üksikisik kas siis, kui ta on elus või kooskõlas lahkunu tahtega pärast surma. Nimetatakse usaldusisik, kes haldab usaldusisiku nimel usaldusfondi asju, ja võib nimetada ka järjestikuseid usaldusisikuid. Igal usaldusisikuks nimetatud isikul, ettevõttel või organisatsioonil on õigus keelduda sellisena tegutsemast ilma juriidilise kohustuseta. Kui usaldusisik otsustab võtta endale usaldusfondi haldamisega seotud juriidilised kohustused ja vastutuse, on tema usaldusisiku õiguste määramise esimene allikas usaldusdokument. Usaldusvahend laiendab sageli usaldusisiku õigusi piirkondlikes usaldusseadustes sätestatud õigustest kaugemale.
Halduri õigus käsutada vara, eriti kinnisvara, on sageli halduri ja kasusaajate vaheliste vaidluste aluseks. Näiteks võib usaldusisik otsustada müüa maja, mida kasusaajad hindavad, ja jagada saadud tulu vastavalt usaldusinstrumendi juhistes toodud protsentidele. Haldur võib otsustada, et kinnisvaraturu tingimused, näiteks koduvara väärtuse langus, tingivad müügi vajaduse. Sama kehtib ka isikliku vara, näiteks ehete, rõivaste või kunstiteoste kohta. Sageli püüab usaldusisik kasusaajate soove arvesse võtta, kui usaldusisik ei jäta vara käsutamiseks selgeid juhiseid, kuid kui kaasatakse palju kasusaajaid, tekivad sageli vastandlikud huvid.
Usaldusisikutele antakse ka usaldusisiku õigused saada oma töö eest mõistlikku tasu ja raha, et aeg-ajalt palgata teisi spetsialiste. Näiteks võib usaldusisikul olla vaja palgata advokaat, kes aitaks võlausaldajatega võlgu tasuda või esindab usaldusühingut kodu müügi lõpetamisel. Usaldusinstrumendis esitatakse usaldusisikule makstava töötasu suurus sageli protsendina. Kasusaajad võivad paluda kohtul tasu muuta, kui nad leiavad, et summa on turukursside ja usaldusfondi väärtust silmas pidades ebamõistlik.