Kinnitusvahendeid kasutatakse materjalide vahel püsivate ja poolpüsivate sidemete, samuti avatavate ja suletavate vuukide ning puhtalt dekoratiivsete lisandite loomiseks. Need on oluline ja laialdaselt kasutatav kinnitus, mille töötas välja Gideon Sundback 1913. aastal varasemast leiutisest, mis kasutas konkse ja aasasid. Seda leiutist nimetas esmakordselt tõmblukuga 1923. aastal firma BF Goodrich Company poolt, kes algselt kasutas neid vihmasaabastel. Neid hakati nööpe asendama lasteriiete ja pükste kärbeste jaoks 1930. aastatel. Tänapäeval kasutatakse neid riietes, ülerõivastes, pagasis, seljakottides, autodes, telkides ja magamiskottides.
Tõmblukkude puhul kasutatakse kahte komplekti omavahel blokeeruvaid hambaid, mida nimetatakse ketttõmblukkudeks, või mähiseid, mida nimetatakse mähistõmblukkudeks, millest igaüks on ühendatud riidelindi ribaga. Hambad või poolid on valmistatud metallist, plastist või sünteetilisest materjalist. Ava avamiseks ja sulgemiseks kasutatakse sakiga liugurit, mis võib olla puhtalt funktsionaalne või täita ka dekoratiivset funktsiooni. Lisaks mehhanismi üksikasjadele on tõmblukkude liigitamiseks veel mitmeid viise.
Tavalised tõmblukud, olgu siis kett või mähis, on need, milles aparaat on näidatud. Selliste tõmblukkude ühes otsas on kaks kangariba ühendatud ja mõlemas otsas peatuvad, et vältida liuguri otsast mahajooksmist. Alumine tõke hoiab natuke kinnitust alati lukuga ja liuguri tõmbamisel järgneb ülejäänud kinnitus, libisedes oma kohale. Tavalise tüübi kasutamisel võib mehhanismi katmiseks kasutada klappi, nagu tavaliselt teksadel.
Nähtamatute tõmblukkude puhul, nagu ka tavalistel tõmblukudel, on kaks kangariba ühest otsast ühendatud, kuid tõmblukk ise katab mehhanismi. Ka neil on ülemised ja alumised piirikud, mis on nähtavad ainult tagaküljel.
Eraldavad tõmblukud on disainitud unikaalset tüüpi alumise tõkkega, et kangasteibid lahkuksid, võimaldades näiteks talvejope esiosa kaks külge kasutamise hõlbustamiseks eraldada. Kasutaja sisestab ühe kangalindi allosas oleva alumise tõkke liugurisse, mis asub teisel lindil, ühendades sellega aluse kaks külge. Seejärel tõmbab kasutaja kinnitusdetaili sulgemiseks liugurit üles. Enamikul kinnitusdetailidel on esi- ja tagaosa eristatud, kuid kahepoolsed tõmblukud töötati välja ümberpööratavate esemete jaoks ja need on mõeldud mõlemalt poolt võrdselt kasutatavaks.
Tõmblukud on sageli kangale märgitud õmblusjuhistega ning õmblus- ja meisterdamisjuhised annavad selged juhised mis tahes parameetrite kohta, mida projekti jaoks sobiva kinnitusvahendi valimisel arvesse võtta. Neid on erinevates värvides ning erineva pikkuse ja paksusega, et neid saaks vastavalt vajadusele sobitada. Kõige nõudlikumaks kasutamiseks on olemas ka spetsiaalsed vastupidavad kinnitused.