Ettevõtted, kes kaaluvad äritegevust välismaal, peavad mõtlema oma äritegevusele ja töötama välja rahvusvahelised kaubandusstrateegiad. Tuleb hankida täielik teave ülemereturgude kohta, mõelda valdkonna edasisele arengule ja paika panna turundusstrateegia. Ettevõte peab otsustama, kas ta kavatseb kaubelda ainult teises riigis asuvate importijatega või hakkab ta selles riigis tegutsema. Kui jah, peab ettevõte otsustama, kas ta peaks asutama müügiesinduse või kauplema filiaali või tütarettevõtte kaudu. Kui ettevõtted kauplevad teatud piirkonna mitmes riigis, võib rahvusvaheline kaubandusstrateegia hõlmata piirkondliku valdusettevõtte asutamist, et maksimeerida piirkondlikke teadmisi ja koordineerimist, lootes saada soodsa regulatiivse ja maksupositsiooni.
Võimalikku välisturgu tuleb analüüsida kõigi äririskide osas, mis võivad tekkida. Rahvusvahelised kaubandusstrateegiad peavad arvesse võtma riske tuludele, mis tulenevad nõudluse vähenemisest, mis on tingitud maitse ja moe muutumisest turul. Arvesse tuleb võtta selliseid riske nagu intressimäärade või kinnisvarahindade tõus teises riigis ja vahetuskursiriskiga tuleb arvestada, kui ülemeremaa kasutab teist valuutat. Rahvusvaheliste kaubandusstrateegiate väljatöötamisel tuleb arvestada poliitilist riski, nagu varade sundvõõrandamise võimalus välisriigi valitsuse poolt või poliitilise ebastabiilsuse tagajärjed.
Kui ettevõte soovib luua teises riigis esinduse, mille kaudu ta saab kaubelda, tuleb kaaluda parimat õiguslikku vormi. Kuigi filiaali loomine võib olla suhteliselt lihtne, nõuavad mõned riigid välismaistelt ettevõtetelt tütarettevõtte loomist. Filiaal või tütarettevõte peab olema välisriigis registreeritud, samuti võidakse nõuda registreerimist maksuametis. Mõnes riigis võib ettevõte nõustuda kohaliku ettevõtte osalemisega ühisettevõtte või osaluse vormis ettevõttes. Ettevõte peab ka kontrollima, kas selles valdkonnas, millega ta kavatseb kaubelda, on välisinvestorite tegevusele kehtestatud piiranguid.
Teistes riikides asuvate tootmisrajatiste asukoha üle otsustamisel peaksid rahvusvahelise kaubanduse strateegiat arendavad ettevõtted otsima vabatsoone või erimajandustsoone. Need tsoonid võivad pakkuda eeliseid alandatud üüri, täiustatud infrastruktuuri või maksusoodustuste näol. Sellised tsoonid võivad olla piiratud teatud tüüpi ettevõtlusega, mistõttu on oluline tagada, et ettevõte vastaks tsooni pakutavatele kontsessioonidele. Rahvusvahelised kaubandusstrateegiad peaksid võtma arvesse tollimakse, mida võidakse tasuda kaupade ja tooraine impordilt teise riiki. Strateegia koostamisel tuleks arvesse võtta ka teise riigi maksupositsiooni ja selle mõju koduriigi maksupositsioonile.