Pangapettus on raske finantskuritegu, mis hõlmab raha ebaseaduslikku saamist pangast või muust finantsasutusest. Pangapettuste juhtumeid eristatakse tavaliselt otsesest pangaröövist, kuna need põhinevad pigem pettuste ja usaldustrikkide kasutamisel, mitte vägivallaga ähvardamisel või kasutamisel. Pangapettuste juhtumeid on mitmel erineval kujul, sealhulgas mitut tüüpi tšekipettus, identiteedivargus, omastamine ja dokumendipettus.
Paljud pangapettuste juhtumid hõlmavad tšekkide vargust, võltsimist, muutmist või väärkasutamist. Seda tüüpi pettuse lihtsaim vorm võib olla tšekivargus, kus kurjategija varastab teiselt isikult tšekid ja kasutab neid seejärel ostude sooritamiseks. Kurjategijad võivad võltsimist kasutada ka tehingu eest saadud tšekkide muutmiseks, näiteks muuta 20 USA dollari (USD) tšeki 200 USA dollari suuruse tšeki vastu, lisades selleks nulli. Kaupmehed saavad aidata ära hoida tšekipettusi, kehtestades ranged identifitseerimispoliitikad, mis tagavad, et klient ei saa kasutada tšekki, mida pole ID-ga kinnitatud; tarbijad saavad ka aidata neid pettusjuhtumeid peatada, uurides hoolikalt oma kontrollide ajalugu, et tagada kõigi tšekkide vastavus kviitungitega.
Tšekipettuse võib teha ka tšekkide seaduslik omanik. Tšekkide loopimine või halbade tšekkide läbimine on teatud tüüpi pangapettus, mis hõlmab tšekkide kirjutamist hoolimata sellest, et on teada, et pangakontol pole ostude katmiseks piisavalt raha. Seda tüüpi tšekipettuste sagedane esinemine on põhjus, miks paljud ettevõtted aktsepteerivad tšekke kuni teatud USA dollari väärtuses ja miks paljud finantsasutused nõuavad tagastatud tšekkide eest kõrget tasu.
Pangapettuste juhtumid, mis hõlmavad identiteedivargust, on Interneti ajastul tõsine ja kasvav probleem. Kuna võrgus tehakse nii palju tehinguid, pääsevad vargad ja häkkerid sageli tahtmatute tarbijate pangakonto- ja krediitkaarditeabele. Petturid võivad kasutada saadud nimesid ja aadresse ka petturlike kontode, krediitkaartide ja laenude taotlemiseks.
Omastamine toimub siis, kui pangatöötaja varastab raha klientidelt või pangalt endalt. Pangad kaitsevad rangelt mitmel viisil omastamise eest, kuna seda tüüpi pangapettused võivad asutuse mainet väga kahjustada. Sisevargustega seotud pangapettuste juhtumeid juhivad tavaliselt pangakontoris märkimisväärse võimu omavad inimesed, kuna neil on kõige suurem juurdepääs ja võimalus ning neid peetakse üldiselt usaldusväärseteks.
Dokumendipettus hõlmab võltsdokumentide loomist, et aidata petturil laenu saada või konto avada. Dokumendid, mis võivad olla võltsitud, hõlmavad ID-kaarte, kinnisvaradokumente, viiteid või teiste asutuste varade väljavõtteid. Petturid võivad neid dokumente kasutada oletatava identiteediga kontode avamiseks või soodushindade ja kontovalikute saamiseks. Mõnel juhul proovib kurjategija võltsnimesid ja võltsitud dokumente kasutades laenu saada, seejärel pärast raha laekumist “kaob”, jättes pangale tõsise kahju.