Arvutikasutajate jaoks on saadaval lugematu arv erinevat tüüpi operatsioonisüsteeme. Operatsioonisüsteem (OS) annab kasutajale võimaluse pääseda juurde arvuti riistvarale. Microsoft Windows® on operatsioonisüsteemide sari, mis on installitud enamikesse personaalarvutitesse (PC). Mac OS® on veel üks populaarne operatsioonisüsteemi tüüp. Linuxi operatsioonisüsteemid on Windows®-i ja Mac OS®-i tasuta alternatiivid.
Windows®-i leidub enamikus arvutites ja selle eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku operatsioonisüsteemi. Windows®-i varasemad versioonid tulid kättesaadavaks 1981. aastal. Aastate jooksul on tehnoloogia arenedes välja antud arvukalt Windowsi versioone.
Mac OS® lõi Apple Inc., kes lähenes arvutiturule mitte ainult oma operatsioonisüsteemi, vaid ka arvutite loomisega. Paljude aastate jooksul tähendas see, et Mac OS®-i sai kasutada ainult Apple’i kaubamärgiga arvutites. Lisaks arvutitele kasutatakse Mac OS®-i ka paljudes teistes Apple’i toodetes.
Lisaks Microsofti ja Apple Inc. pakutavatele operatsioonisüsteemidele on loodud mitmeid tasuta operatsioonisüsteeme. Nendest tasuta alternatiividest tuntuimad on operatsioonisüsteemide haru, mida nimetatakse ühiselt Linuxiks. Linuxi tuum, millel põhinevad kõik Linuxi süsteemid, loodi palju vanema operatsioonisüsteemi põhjal, mida tuntakse Uniplexed Information and Computing System (UNIX) nime all.
Linux põhineb tasuta arvutitarkvara kontseptsioonil. Linuxi kernel ise on vabalt levitatav, võimaldades paljudel arendajatel seda kasutada oma Linuxi versiooni loomiseks. See tõi kaasa suure hulga tasuta operatsioonisüsteemide väljatöötamise suhteliselt lühikese aja jooksul. Avatud lähtekoodiga arendus võimaldas ka turvapaikade ja funktsioonide värskenduste kiiret lisamist.
Asjaolu, et erinevaid versioone on nii palju, et kõik kasutavad Linuxi nime, tekitab paljudes arvutikasutajates segadust. Samuti on paljud Linuxi versioonid suunatud piiratud kasutajasõbralikkusega täiustatud funktsioonide pakkumisele. Selle tulemusel on Linuxit kasutatud peamiselt serverites, kus selle turvalisus ja stabiilsus aitavad tagada andmete hea kaitse. Linuxi operatsioonisüsteeme on kasutatud ka mitmetes teistes süsteemides, kus kulud ja jõudlus on peamised probleemid.