Erinevat tüüpi muusikateooria kursused on seotud muusika kirjutamise viisiga. Enamikku saadaolevatest muusikateooria kursustest õpetatakse kolledži tasemel, lisaks on mõned kõrgkoolikursused, mis uurivad põhikontseptsioone. Muusikateooria kursused keskenduvad muusikakeele konkreetsetele elementidele, sealhulgas harmooniale, helikõrgusele, kompositsiooni struktuurile, meloodiale ja rütmile.
Üks peamisi muusikateooria kursuste liike on kompositsioon. Kompositsioon, mida mõnikord nimetatakse struktuuriks, käsitleb seda, kuidas noodid on paigutatud konkreetse heli loomiseks. Kompositsiooni alla kuuluvad ka laulusõnad ja laulude kirjutamine, mis on sageli üles ehitatud põhivalemi järgi, mis hõlmab sissejuhatuse, refrääni ja refrääni kasutamist. Kompositsiooniteooria kohaselt on laulu instrumentaalpala konstrueeritud ka refrääni ja refrääni osade toetamiseks ja tuvastamiseks.
Kõige levinumad tüübid on kolledži tasemekursused, mis annavad kraadi muusika kompositsiooni või teooria alal. Paljud kunsti- või loomingulised erialaprogrammid on lisaks traditsioonilistele ülikoolidele, millel on muusikaosakond, spetsialiseerunud muusikateooria õpetamisele. Mõned keskkoolid võivad pakkuda kõrgtasemel muusikateooria kursusi või pakkuda madalamal tasemel õpet koori- või teatritundide kaudu.
Muusikateooria kursused hõlmavad tavaliselt helikõrgust. See viitab nootide sagedusele ja seda võib tõlgendada kui “kõrge” või “madal”. Kõrgust kuvatakse instrumentide või lauluhääle kaudu. See varieerub sageli kogu muusikalise kompositsiooni ulatuses, et anda edasi emotsionaalset tähtsust.
Muud tüüpi muusikateooria kursused tegelevad eranditult harmoonia ideega. Harmoonias kombineeritakse erinevad “kõrged” ja “madalad” helid, et luua segatud heli. Need helid tekivad samal ajal ja võivad helikõrguseskaalal üles-alla liikuda. Harmooniad tekivad tavaliselt intervallidena, luues meeldiva meloodia loomiseks suhte mitme instrumendi või hääle vahel.
Meloodia tugineb helikõrguse ideele, kasutades mitut heli kindlas järjekorras. Helid luuakse selleks, et täiendada laulu keelt või emotsionaalset kavatsust. Meloodiad esinevad tavaliselt laulu struktuuri erinevates osades ja võivad sisaldada rütmi- või pulseerimistehnikaid.
Muusikateoorias viitab rütm sellele, kuidas helid on paigutatud. See hõlmab ka vaikuseperioode või aega, mil teatud instrumente ei kasutata. Näiteks kui lugu algab, on tavaliselt kuulda ainult üks või kaks instrumentaalheli. Loo edenedes lisandub ja võetakse ära ka muid helisid. Rütmi kasutamine võib viidata üleminekutele laulu keeles või struktuuris.