Mõõdulint on eritüüpi joonlauad, mis võivad olla valmistatud metallist, riidest või plastikust. Kõik need sisaldavad lineaarset märgistust, millest paljud sisaldavad nii imperiaal- kui ka metrilisi ühikuid. Imperial mõõdud on need, mida tavaliselt kasutatakse Ameerika Ühendriikides, sealhulgas jalad, naelad ja sekundid. Teisest küljest on meetermõõdustiku ühikud need, mida kasutatakse meetermõõdustiku süsteemis, mida tavaliselt kasutavad paljud riigid väljaspool Ameerika Ühendriike.
Geodeedid, isikud, kes töötavad selle nimel, et täpselt määrata punktide asukohta maismaal ning nende punktide vahelisi nurki ja vahemaid, kasutavad tavaliselt hektomeetrite määramiseks mõõdulinte. Tihti kutsutakse maamõõtjaid appi maakaartide koostamisel ja maaomandi piiride kehtestamisel. Mõõdulindi paindlikkus muudab selle hõlpsasti kasutatavaks mõõteseadmeks, kuna need võivad järgida kõveraid ja nurki. Neid saab ka kenasti kokku rullida ja mugavalt tööriistakasti või taskusse hoiustada.
Seda mõõteriista kasutavad ka rätsepad. Tavaliselt on nende omad valmistatud riidest ja neid kasutatakse inimese mõõtmiseks, kellele rõivas tehakse. Sellisena kasutatakse neid mõõdulinte inimese talje, rinna ja puusade ümbermõõtmiseks. Neid kasutatakse ka inimese käte ja jalgade pikkuse mõõtmiseks, et tagada parim võimalik riietuse sobivus.
Neid kasutavad ka puusepad ja ehitustöölised. Selles võimsuses kasutatavad seadmed on üldiselt jäigad, kuid siiski mõnevõrra painduvad ja valmistatud metallpaelast, mille küljed on kergelt kumerad. Need mõõdulint suudavad korralikult väljatõmmatuna jääda jäigaks ja sirgeks. Samal ajal võivad need sisse tõmbuda ja üles kerida, kui neid ei kasutata. Nende otsas on punn, mis võimaldab neid mõõdetava objekti külge haakida, kui kasutaja kõnnib objekti teise otsa.
Esimese tänapäevase mõõdulindi patenteeris 14. juulil 1868 Alvin J. Fellows. Fellowsi sõnul oli tema disain lihtsalt juba kasutatud disaini täiustus.