Mõju tarbijakäitumisele määratletaks lihtsalt loogilises ja pragmaatilises maailmas. Inimene nõuab teatud kaupa, teeb kindlaks oma eelarve, otsib parimat hinda ja sooritab ostu. Tootjate, turundajate ja reklaamifirmade suureks rõõmuks on loogiline ja pragmaatiline maailm praktiliselt olematu. Tarbija käitumist mõjutavad kaaslaste surve, tootenime äratundmine, sotsiaalne aktsepteerimine ja soov saada kohest rahuldust. Tegelik vajadus on tegur, kuid sageli jääb see ostuskaala alumisse otsa.
Tarbijakäitumise mõjusid saab ilmselt jagada kategooriatesse ehk sise-, välis- ja turundus. Kõigis nendes laiades kategooriates on lugematu arv alamkategooriaid. Lõpptulemusena – kohas, kus raha vahetab omanikku vastutasuks kaupade või teenuste eest – keerleb tarbija käitumine tajumise, vajaduse, soovi, enesepildi või nende mis tahes võimaliku kombinatsiooni ümber.
Tarbijakäitumise mõjude määramisel mängib reklaam ilmselt kõige suuremat rolli. Tarbija valikuid mõjutab suuresti toote esitlus ja meediapõhistes kultuurides on sellised esitlused vältimatud. Riikides, kus reklaam ja meedia ei ole pidev kaaslane, vaidlevad tarbijad kaupmeeste ja poepidajatega sageli toodete ja hinna üle. Vajadus ja taskukohasus on ülimuslikud reklaamist jääva mulje ees. Seevastu ostja, kes on üle ujutatud toote reklaampiltidega, ostab sageli sellepärast, et ta soovib näha ennast selle kuvandi osana.
Tarbijakäitumist mõjutavad sisemised tegurid põhinevad mõnikord mitte üksikisiku finantsvaradel, vaid arusaamal majandusest tervikuna. Headel aegadel on inimestel kalduvus kulutada; halbadel aegadel kalduvad inimesed säästmise poole. Sisemiste mõjude põhjuseks võib pidada ka piirkondlikke ja etnilisi erinevusi.
Kui enamik piirkonna või naabruskonna inimesi on traditsiooniliselt ostnud kindlat brändi õlut või spagetikastet, jääb toote müük tavaliselt samaks. Seda mitte sellepärast, et kaubamärgid oleksid tingimata paremad, odavamad või tervislikumad. Põhjus on selles, et eakaaslastega samade esemete ostmine paneb inimese tundma, et ta on osa ümbritsevast kultuurist või sotsiaalsest struktuurist. Inimestele meeldib grupi turvalisus ja isegi kõige lihtsamad tegevused võivad sellist kuuluvustunnet lisada.
Tarbija käitumise välismõjud on sageli seotud turunduse ja nimetuvastusega. Tegelikkuses ei erine nimeliste toodete koostisosad geneeriliste toodete koostisainetest. See kehtib eriti käsimüügiravimite puhul, mille koostisained peavad vastama teatud juriidilistele standarditele. Isegi kui inimene seda fakti mõistab, ostab ta tavaliselt selle kaubamärgi, mille nimi on kõige tuttavam.
See, et valuvaigisti A hind on kaks korda kõrgem kui identselt moodustatud valuvaigistil B, ei oma suurt vahet. Inimene kipub ostma seda, mida ta teab või usaldab, isegi kui alternatiiv on sama ohutu või tõhus. Sama otsustusprotsessi saab rakendada toodete puhul, mis ulatuvad autodest televiisoriteni ja teksapükstest banaanideni.
SmartAsset.