Majandusarengu algatused on jõupingutused piirkonna majanduse ja elanike elatustaseme parandamiseks. Kogukonnad, osariigid ja terved rahvad teevad seda, võttes omaks algatused, et parandada infrastruktuuri, haridust ja tööoskusi, tervist ja ohutust, keskkonnakvaliteeti ning piirkonna võimet konkureerida sellistes küsimustes oma naabritega. Kuigi majandusarengu algatustel on tavaliselt sarnased eesmärgid, tuleks nende eesmärkide saavutamiseks kasutatavad meetodid kohandada konkreetsele valdkonnale. Majandusarengu algatuste elluviimise plaanides tuleks arvestada ka pikaajalisi eesmärke, sest selline arendamine kipub aega võtma.
Erinevate majandusarengu algatuste hulgas on neid, mille eesmärk on parandada riigi inimressursse, keskendudes haridusele ja kutseõppe võimalustele. Sellised algatused käsitleksid õpilaste arvu alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduses ning nende eesmärk on suurendada päevases õppes õppivate õpilaste arvu, alustades algastmest. Seda tüüpi algatuse eesmärk on suurendada õpetajatele kättesaadavaid ressursse, nagu koolihooned, muud rajatised ja õpikud. Teine tegur selles poliitikas oleks täiendavate õpetajate koolitamine selle ülesande täitmiseks. Inimressursside strateegia võib hõlmata ka algatusi kanalisatsiooni ja tervise parandamiseks, et tagada riigi elanike töövõime.
Alternatiivsed majandusarengu algatused, mida võiks läbi viia paralleelselt inimressursside strateegiaga, võivad hõlmata tehnoloogia omandamist või arendamist, et muuta tööstust ja põllumajandust tõhusamaks. Seda võib saavutada vastava tehnoloogia ostmisega välismaalt või tehnosiirde soodustamisega välismaistelt ettevõtetelt. Riik võiks muuta sellised tingimused nagu maksusoodustused või vabakaubandustsoonid välismaistele ettevõtetele soodsaks ning lisada täiendavaid maksusoodustusi, kui tehnosiire on lepingu osa. Välisettevõtteid võiks julgustada looma kohalike ettevõtetega partnerlussuhteid, mis hõlmavad mõningast tehnoloogiasiiret, või strateegia võib hõlmata vastukaubandust ja tasaarveldust, millega välisettevõte täidab riigile täiendavaid lepinguid.
Teist tüüpi arengustrateegia hõlmab asjakohaste poliitiliste ja majanduslike institutsioonide arendamist, et luua ettevõtluseks soodne õhkkond. Selliste poliitiliste institutsioonide eesmärk võib olla sotsiaalse stabiilsuse ja tugevama õigussüsteemi tagamine, mis suudab kaitsta õigust eraomandile ja ettevõtete õigust kaitsta varade, sealhulgas intellektuaalomandi omandiõigust. Majandusasutustele, nagu keskpangale, võiks anda vajalikud volitused majanduse üle järelevalve teostamiseks ja elujõulise pangandussüsteemi loomiseks. Rahvusvaheliste läbirääkimiste eesmärk võiks olla tariifitõkete vähendamine ja välismaiste ettevõtete kaitse varade sundvõõrandamise või topeltmaksustamise eest.
SmartAsset.