Enamik kunstiõppejõudude töökohti leidub akadeemilises maailmas ja enamik ülejäänud ametikohtadest on seotud kogukonnarühmade või kunstimuuseumide ja nendega seotud institutsioonidega. Akadeemiliste kunstiõppejõudude ametikohad ulatuvad keskharidusest kuni täiskohaga ametikohtadeni suuremates ülikoolides. Töökohad väljaspool akadeemilist ringkonda on mitmekesisemad, kuid tavaliselt määratletakse need kas seotuse alusel konkreetse institutsiooniga või keskendumisega sihtrühmale.
Paljud kunstiõppejõudude töökohad hõlmavad kolledžitundide õpetamist. Mõnel juhul võivad need ametikohad olla ametikohal töötavad õppejõud, kellel on kunsti või kunstiajaloo kraadid. Sellised töökohad hõlmavad tavaliselt loengute pidamist, akadeemilist avaldamist ja kunstilist produktsiooni. Need ametikohad on üldiselt väga konkurentsitihedad, kuna kolledžid ja ülikoolid on järk-järgult vähendanud oma palgal töötavate õppejõudude arvu.
Teise astme kunstiõppejõudude töökohti akadeemilises maailmas hoiavad kontingentsed õppejõud. Need õppejõud ei ole ametiaja teel kas seetõttu, et nad ei suuda selliseid ametikohti leida või töötavad peamiselt kunstnikena ja peavad loenguid. Seda tüüpi ametikohad on kogukonna kolledžites väga levinud ja mõned kunstikoolid sõltuvad suuresti ka sellistest õppejõududest, kuna need on traditsioonilistest õppejõududest odavamad kui ka seetõttu, et neil on tugevad sidemed kunstiringkondadega.
Teised kunstiõppejõu töökohad on seotud eelkõige konkreetsete kunstimuuseumide või sarnaste kultuuriasutustega. Suured kunstimuuseumid pakuvad huvilistele sageli loengusarju. Mõnel juhul esitlevad neid seeriaid assotsieerunud ülikoolide õppejõud, kuid muudel juhtudel teevad muuseumid oma korraldusi ja neil võivad olla kas pühendunud õppejõud või töötajad, kes peavad loenguid oma tavapäraste tööülesannete raames. Eriloengusarjadesse kutsutakse sageli ka kuulsaid kunstikriitikuid.
Väiksemad kogukonnarühmad pakuvad ka teatud arvu kunstiõppejõudude töökohti. Kogukonnakeskused pakuvad sageli mitteametlikke tunde kunstiga seotud teemadel. Selliseid kõnesid esinevad õppejõud võivad saada hüvitist, kuid harvad on ka vabatahtlikud lektorid, kes esinevad väiksemates rahvamajades.
Konkreetsele sihtrühmale kunstihariduse andmiseks töötavad teised kunstiõppejõud. Mõned riigid pakuvad näiteks mõnele vangile kunstiharidust. Sellise hariduse eesmärk on isiksust rikastada ning ühtlasi võimaldada kinnipeetavatel arendada sidemeid ühiskonnaga ning paremaid toimetuleku- ja juhtimisoskusi.