Konfliktid juhtuvad nii inimestevahelistes suhetes kui ka töösuhetes; see on elu normaalne osa ja seda ei tohiks tingimata vältida. Nendega tõhusaks lahendamiseks tuleb aga arendada konfliktide lahendamise oskusi, millest olulisim on oskus hästi kuulata. Tuleb osata mitte ainult hästi kuulata, vaid ka aktiivselt kuulata; see tähendab märkmete tegemist, täpsustavate küsimuste esitamist ja kokkuvõtete tegemist, et veenduda arusaamises. Aktiivne kuulamine on ennekõike konfliktide lahendamise oskuste nimekirjas, mis peab olema konfliktide hajutamiseks ja konstruktiivsete järelduste tegemiseks.
Vaidluse või konflikti ajal on kerge endast välja minna, kuid konfliktide lahendamise üks olulisemaid oskusi on ka oskus jääda rahulikuks. See aitab hajutada vaenulikkust konfliktis olevate inimeste vahel ning aitab ka kõigil paremini mõista konflikti algpõhjuseid. Liiga lihtne on lasta probleemidel kuhjuda ja varuda argumente suure konflikti jaoks; seda tuleks vältida, kuna see viib konflikti sageli isiklikule tasandile, mis võib ühele või mitmele osapoolele haiget teha.
Konfliktide lahendamise oskused aitavad paremini mõista argumendi mõlemat poolt. Oluline on tunnustada erinevaid arvamusi ja tunnistada neid põhjendatud muredena. See tagab, et kõik osapooled tunnevad end tunnustatuna ja austatuna. Sealt edasi tuleb õppida arutlema võimalike positiivsete tulemuste üle ja edendama kompromisse; ühtki konflikti ei saa täielikult lahendada ilma, et kumbki pool argumendist järeleandmisi teeks, seetõttu on oluline suunata kumbki pool mõistmise poole, pannes nad tunnistama, et järeleandmisi tuleb teha.
Sageli on konflikti algpõhjuse äratundmine olulisem kui näilise probleemi lahendamine. Konfliktide lahendamise oskused hõlmavad oskust ära tunda, kui vaidlus tuleneb sügavamast probleemist, nagu see sageli juhtub. Täpsustavate küsimuste esitamine võib aidata leida algpõhjuse; lihtsad küsimused, näiteks “Millal see kõik alguse sai?” ja “Kas teie viha põhjustas midagi muud?” võib aidata kõigil asjaosalistel paremini mõista, kuidas probleemidele mõistliku lahenduseni jõuda.
Mõnikord on konfliktide lahendamise oskustest kõige kasulikum praktikas kõige raskem rakendada: karistuse mõttest lahti laskmine. Kui keegi tunneb, et teda tehakse ülekohut, tunneb ta loomulikult, nagu peaks ülekohut karistama. Paljudes olukordades saab konflikti kiiremini ja hõlpsamini lahendada, kui kõik osapooled on valmis karistuse unustama ja töötama konstruktiivse tulemuse nimel. See on paljude inimeste jaoks keeruline kontseptsioon, eriti vihaste ja pettunud inimeste jaoks. Konflikti lahendamisel aitab andestada ja unustada võime arendamine rahumeelse lahenduse poole.
SmartAsset.