Jälgimistarkvara – st tarkvara, mis installitakse seadmesse, et edastada teavet selle seadme asukoha või ajaloo kohta – muutub tehnoloogia arenedes üha arenenumaks. Esimesed jälgimistarkvaraprogrammid olid mõeldud individuaalse Interneti-juurdepääsu jälgimiseks, külastatud saitide ja võrgus veedetud aja logi pidamiseks. Seda tüüpi tarkvaraprogrammid on endiselt populaarsed, kuid Interneti-ajalugu pole enam ainus jälgimisviis. Sisujälgimisprogrammid peavad klahvivajutuste logisid ja võivad näiteks salvestada sisulisi kirjeid veebisaitidele ja rakendustesse. Mobiilseadmetes saab tarkvara abil jälgida muuhulgas asukohta, liikumist ja liikumist.
Enamik jälgimistarkvarasid on Interneti-põhine, mis tähendab, et see töötab kas veebibrauseri kaudu või selle kaudu. Interneti-protokolli ehk IP jälgimistarkvara on kõige otsesem näide. Kui arvuti loob Interneti-ühenduse, määratakse sellele ajutine IP-aadress, mis koosneb tavaliselt numbritest ja mis toimib selle arvuti võrguidentifikaatorina. Arvutisse installitud IP-jälgimisprogramm jälgib, kus seda aadressi võrgus nähakse, ja jälgib kõiki sellega seotud veebikasutusmustreid.
Aja jälgimise tarkvara töötab sarnaselt. Tavaliselt jälgib aja jälgimine aega, mille konkreetne kasutaja veebis veedab, ja seda, kui palju aega see kasutaja mingil saidil veedab. Kasutajapõhist jälgimist tehakse tavaliselt sisselogimise tuvastamise, mitte IP identifitseerimise alusel.
IP-jälgimise programmid võib tahtlikult arvutisse installida keegi, näiteks vanem või abikaasa, või need saab tavaliselt veebisaidilt salaja alla laadida, tavaliselt ilma arvutikasutaja teadmata või nõusolekuta. Varjatud allalaadimised on üldiselt loodud tundliku teabe, näiteks e-posti paroolide või pangakonto teabe, mida kasutajad võivad Internetti sisestada, hõivamiseks. Enamikus jurisdiktsioonides kehtivad ranged seadused, mis keelavad jälgimistarkvara allalaadimise ilma arvutiomaniku otsese nõusolekuta. Neid seadusi võib aga olla raske jõustada, kui allalaadimisi ei pruugita märgata enne, kui tõsine kahju on tekitatud.
Arvutiomanikud võivad samuti otsustada installida jälgimisprogrammid kaasaskantavale arvutiseadmele, mis on mõeldud füüsilise asukoha jälgimiseks kaotsimineku või varguse korral. Sel juhul seisab tarkvara arvutis seni, kuni teatatakse seadme kadumisest; seejärel aktiveeritakse tarkvara eemalt ja see võib pakkuda kohest asukoha jälgimist. Selline jälgimisvõimalus on populaarne ettevõtete seas, kes väljastavad töötajatele süle- ja peopesaarvuteid, eriti kui need, kes tegelevad tundliku isiku- või finantsteabega. Enamik asukoha jälgimise tarkvara põhineb GPS-jälgimistarkvara tehnoloogial, mis tähendab, et jälgimise toimimiseks ei pea seade olema Internetiga ühendatud ega enamikul juhtudel isegi sisse lülitatud.
GPS-jälgimisprogrammid on populaarsed ka mobiiltelefonides ja muudes kaasaskantavates tehnoloogilistes seadmetes. Enamik nutitelefone on varustatud valikulise liikumisjälgimistarkvaraga, kuid paljudes jurisdiktsioonides saavad seda tarkvara kriisi korral aktiveerida ainult kiirabitöötajad, näiteks politsei või meditsiinimeeskonnad. Siiski võimaldavad mõned müügil olevad programmid ja rakendused telefoni kasutajatel alla laadida jälgimisprogramme, mis võivad jälgida telefoni asukohta ruumis või jälgida selle kasutamist, sealhulgas valitud numbreid, saadetud tekstsõnumeid ja külastatud veebisaite.