Mitme operatsioonisüsteemi jaoks on saadaval mitut tüüpi faksivabavara. Enamik vabavara on loodud lihtsalt pildifaili saatmiseks faksiaparaadile ja sideprotokollide üle läbirääkimiseks modemi ja standardse telefoniliini või Voice over Internet Protocol (VoIP) ühenduse kaudu. Mõned vabavarad on loodud lihtsalt fakside vastuvõtmiseks samal viisil või saavad hakkama nii saatmise kui ka vastuvõtmisega. Täisfunktsionaalsem faksivabavara võib teisendada dokumendid pildifailideks, mida saab faksile saata, või kasutada avatud lähtekoodiga optilise märgituvastuse (OCR) programme, et teisendada sissetulevad faksid redigeeritavateks tekstifailideks. Veidi erinevat tüüpi faksivabavara toimib ainult haldustööriistana, tuginedes tegeliku faksimise teostamiseks selle asemel tasuta võrguteenustele, kuigi nendel vabavaraprogrammidel võib faksi esikaanel olla reklaam.
Üks levinumaid faksivabavara tüüpe on programm, mis saadab mingil viisil faksi teise masinasse. Need võivad olla väga lihtsad, võimaldades ainult helistada, ühendada ja saata pildifaili, või olla funktsioonirikkamad, kasutades mooduleid, mis muudavad tekstidokumendid enne saatmist kujutisteks. Üldiselt on faksiprogrammi töötamiseks vaja modemit ja tavalist telefoniliini, kuigi mõni vabavara võimaldab faksi saatmiseks kasutada VoIP-ühendust.
Vähem levinud on faksivabavaraprogrammid, mis on loodud fakside vastuvõtmiseks modemi kaudu. See on osaliselt tingitud sellest, et modemilt faksisignaali küsimine võib olla keeruline või ebapraktiline, ilma et see katkestaks teisi seadmeid, näiteks automaatvastajaid, mis samuti liini pollivad. Paljud vastuvõtva tarkvara versioonid sõltuvad sellest, et kasutaja annab faksi saabumisest märku, mistõttu peab kasutaja olema kuni kõne saabumiseni arvuti ees.
Saadaval on käputäis täisfunktsionaalsusega faksi tasuta tarkvarakomplekte, mis muudavad fakside saatmise ja vastuvõtmise lihtsamaks. Need programmid võivad mõnikord hallata dokumente, teisendada neid vormingute vahel ja faksida automaatselt mitmele aadressiraamatu numbrile. Muud kasulikud funktsioonid, mida saab rakendada, hõlmavad teisendatud faksidokumentide saatmist e-posti teel, e-posti teel või kiirsõnumiteadete kaudu vastuvõetud fakside kohta ning põhilist pilditöötlust, mis võimaldab faksitud dokumentidele allkirjade või pitserite lisamist.
Üks viimane faksivabavara tüüp on programm, mis ei sisalda ühtegi kaasasündinud funktsiooni fakside saatmiseks või vastuvõtmiseks. Selle asemel keskenduvad need programmid dokumentide loomisele ja ühendavad seejärel faksi saatmiseks Interneti kaudu võrguserveriga. Selle eeliseks on see, et arvutile või faksivabavaraga seadmele ei nõuta modemi installimist, kuid sellega kaasneb faksimisel kolmanda osapoole teenuse kasutamine. Sellistel juhtudel võib vabavara muutuda kasutuks, kui peamine võrguserver lakkab töötamast, kaotades samal ajal ka kontrolli faksiedastuse teatud kvaliteediaspektide üle.