Millised on erinevat tüüpi esseevormingud?

Essee on lühike kirjatükk, mis üldiselt keskendub konkreetsele teemale. On mitmeid erinevaid esseevorminguid, mida kirjanikud kasutavad olenevalt teemast või essee eesmärgist. Levinud esseevormingud hõlmavad argumenteerivat/veenvat, võrdlevat ja vastandavat ning kirjeldavat, aga ka narratiivset ja põhjuse-tagajärje esseed.

Argumenteeriv või veenev essee on essee, mille eesmärk on veenda lugejat omaks võtma kirjaniku seisukoha. Kõigist esseevormingutest on argumenteeritud essee üks enim kasutatavaid kõrghariduses või erialastes tingimustes. Veenv essee algab arutatava teema selgitamisega ja seejärel toob välja mitmed punktid kirjaniku seisukoha kasuks selles küsimuses. Veenev essee käsitleb ka vastandlikku seisukohta ja sisaldab argumenti, mis reeglina vastandliku vaatenurga kõrvale lükkab.

Teine populaarne esseevorming on võrdlemise ja vastandamise vorming. Selles essees valib kirjanik ühest kategooriast kaks või enam üksust ja selgitab igaüks neist lugejale, sageli lisades igaühe plusse ja miinuseid. Näiteks võib arvutite võrdlemise ja vastandamise essee selgitada sülearvuti ja lauaarvuti erinevaid funktsioone ja võimalusi. Kirjanik ei püüa lugejat mõjutada, vaid pigem püüab lugejat teemaga seoses harida.

Kirjeldav essee, nagu nimigi ütleb, annab lugejale essee teema kirjelduse. See esseevorming keskendub ühele teemale. Eesmärk on pakkuda lugejale nii objektiivset kui ka faktilist teavet.
Narratiivne essee on seevastu isiklik ja subjektiivne. Jutustav essee on viis, kuidas kirjutaja jutustab lugu oma vaatenurgast. See on kirjutatud esimeses isikus.

Viimane levinud esseevormingus on põhjuse ja tagajärje essee. Põhjus-tagajärg essee vorm on oma olemuselt ja toonilt formaalne ning peaks sisaldama ainult fakte ja objektiivset teavet. Tavaliselt algab see tulemusest või mõjust ja jätkab lugejale tulemuse põhjuse selgitamist. Näiteks võib essee väita, et pikaajaline vangistus vähendab retsidiivsuse määra. Tulemuseks on retsidiivsuse määrade vähenemine ja essee selgitaks siis, miks pikaajaline vangistus selle tulemuse põhjustab või põhjustab.