Viimastel aastakümnetel on e-post kiiresti muutunud äripartnerite ja üksikisikute vahelise suhtluse eelistatud meetodiks. Meili krüpteerimine on e-kirjade teksti teisendamine salajasse kodeeritud vormingusse. See takistab soovimatutel adressaatidel meili sisu lugemist. Praegu on saadaval mitut tüüpi e-posti krüpteerimistarkvara. Kõige populaarsemad on päris hea privaatsus (PGP), turvalised mitmeotstarbelised meililaiendid (S/MIME™) ja transpordikihi turvalisus (TLS).
TLS on meili krüptimistarkvara, mis tagab andmete krüptimise turvalisuse arvutite vahel punktist-punkti konfiguratsioonist. Seda tüüpi protsess on võrreldav krüptitud tunnelis asuva võrguga. TLS-ühendused on saadaval nii sissetuleva kui ka väljamineva meililiikluse jaoks. Seda nimetatakse transporditaseme krüptimiseks, kuna sõnum kodeeritakse telekommunikatsiooniseadme kaudu edastamise ajal. Internet Society võttis TLS-i esmakordselt andmete krüptimise standardina kasutusele 1999. aastal.
TLS on protokoll, mis aitab vältida meiliaadresside võltsimist meiliserverite vahel. See on standarditel põhinev protokoll, mis on tuletatud Secure Sockets Layerist (SSL), mis on peamine Internetis kasutatav turbeprotokoll. TLS kasutab krüptograafia räsimise algoritme lõpp-punkti autentimiseks ja side krüptimiseks Interneti kaudu. TLS on SSL-i e-posti vaste ning sellel on sarnased tugevad ja nõrgad küljed.
S/MIME™ on e-posti krüptimistarkvara teine vorm. See vorm kasutab sõnumi krüptimiseks sertifitseerimisvõtit. Vastuvõttev süsteem kasutab sõnumi dešifreerimiseks privaatvõtit. Selle krüptimise vormi lõi esmakordselt RSA Data Security Inc. See põhineb nii MIME kui ka avaliku võtme krüptograafiastandardite (PKCS) kombinatsioonil.
S/MIME™-tehnoloogia on tavaliselt saadaval enamiku tavaliste meiliklientide puhul. Võrreldes PGP-ga on see meili krüptimistarkvara vähem keerukas versioon, pakkudes samas piisavaid turvavastaseid meetmeid. Samuti toetab see tsentraliseeritud võtmehaldust spetsiaalsetes sertifikaadiserverites, mis muudab krüpteerimisvõtme haldamise lihtsamaks.
PGP lõi 1991. aastal Phillip Zimmerman kui e-posti krüptimistarkvara vorm. Seda tüüpi tarkvara kasutatakse nii meilisõnumite dekrüpteerimiseks kui ka krüptimiseks. See hõlmab ka võimalust kasutada digitaalallkirju kui paroolivormi, mis kaitseb meili sisu.
Päris hea privaatsus on meilide krüptimise kõige põhjalikum meetod, kuna see toetab e-kirjade turvalise krüptimise vormina digitaalallkirju ja räsimisalgoritmide kombinatsiooni. Need allkirjad luuakse spetsiaalsete räsimisalgoritmide alusel, mis nõuavad spetsiaalseid krüpteerimisvõtmeid. PGP-protsess võimaldab kasutaja autentsust ja terviklikkust kontrollida väliste meiliserverite poolt ning pakub meili krüptimisel suurimat paindlikkust.