Enamik erinevatest autovedelike süsteemidest kasutavad mineraalõli, naftapõhist vedelikku või sünteetilisi vedelikke. Iga autosüsteem, mis sisaldab liikuvaid osi või soojusülekannet, kasutab teatud tüüpi vedelikku. Peamised vedelikusüsteemid kas määrivad või tagavad hüdraulilise rõhu või soojusülekande. Mootoriõli ja käigukastivedelik pakuvad mõlemad määrimist, samas kui hüdrosüsteemides kasutatakse roolivõimendit ja pidurivedelikku. Mootori jahutusvedelik annab külmumisvastase efekti ja toimib ka soojuskandjana ning tavaliselt kasutatakse tuuleklaaside puhastamiseks pesuvedelikku.
Enamiku autode kõige kriitilisem vedelikusüsteem hõlmab mootoriõli, kuna ilma selle määrdeomadusteta lakkab mootor töötamast. See on näide vedelikusüsteemist, mida kasutatakse määrimiseks. Iga mootori sees liikuvat osa saab õliga määrida, mis vähendab hõõrdumist ja kuumust. Automaatkäigukasti vedelik on veel üks levinud määrdeaine, kuigi see on ka käiguvahetuse funktsioonide jaoks ülioluline. Seda vedelikku kasutatakse tavaliselt ventiilide käitamiseks või määrderibade määrimiseks ning see aitab kaasa pöördemomendi muunduri õigele tööle.
Roolivõimendi on hüdrosüsteemi näide. Need vedelikusüsteemid kasutavad surve loomiseks pumpa, mida seejärel kasutatakse roolivõimendi hammaslati või kasti käitamiseks. Veel ühte näidet hüdrovedelikusüsteemidest võib näha enamikus pidurites. Kui piduri peasilinder aktiveeritakse pedaali vajutamisega, tekib hüdrauliline rõhk, mis võib aktiveerida iga ratta töösilindrid või kolvid. Vaakumpidurivõimendi asemel võib kasutada ka roolivõimendi pumba hüdraulilist rõhku.
Mootori jahutamiseks kasutatakse teist olulist autovedeliku süsteemi. Jahutussüsteem koosneb tavaliselt veepõhisest vedelikust, mis pumbatakse läbi nii mootori kui ka jahutusradiaatori, näiteks radiaatori. Antifriisi tekitamiseks lisatakse veele sageli keemilisi komponente, nagu etüleen või propüleenglükool. Selle vedelikusüsteemi põhieesmärk on jahutada mootorit, mis muidu läheks sisepõlemise tõttu liiga kuumaks.
Esiklaaside puhastamiseks kasutatakse tavaliselt veel üht veepõhist vedelikusüsteemi. Klaasipesuvedelik koosneb tavaliselt veest ja lahustist või seebist, mis pumbatakse läbi düüside esiklaasile. Pump võib olla elektri- või vaakumajam ning see vedelikusüsteem on sageli klaasipuhastite külge ühendatud. Pesuvedeliku düüsid võivad asuda klaasipuhastite hoobadel ja vedelik aitab neid sageli esiklaasi puhastamisel.