Antropoloogia on inimeste uurimine kultuuri ja looduse kontekstis. Saadaval on neli laia kategooria antropoloogide töökohti: kultuuriline, füüsiline või bioloogiline, arheoloogiline ja keeleline. Antropoloogi töö eeldab tavaliselt magistrikraadi või doktorikraadi. Kõrgharidus on veel üks antropoloogide töökohtade allikas. Antropoloogia kraadid võivad pakkuda ka platvormi karjääriks väljaspool antropoloogiat, eriti kui see on kombineeritud teiste kraadidega.
Kultuuriantropoloogid, tuntud ka kui sotsiaalkultuurilised antropoloogid, keskenduvad tänapäeval elavatele inimestele ja kultuuridele. Valitsus, ettevõtted ja rahvusvahelised organisatsioonid annavad tööd kultuuriantropoloogidele. Need antropoloogid võivad uurida tööjõu suundumusi ja majandustingimusi. Nad uurivad inimeste käitumist kultuuri, ajaloo ja bioloogia raamistikus ning rakendavad oma teadmisi kaasaegses äris ja valitsuses. Kultuuriantropoloogid hindavad andmeid ja kasutavad uuritavate valdkondade kohta hinnangute andmiseks kriitilise mõtlemise oskusi.
Füüsilised või bioloogilised antropoloogid tegelevad inimeste loomuliku arengu ja inimese luustiku ehk osteoloogia uurimisega. Nad määravad kindlaks toitumise ja muude elustiili elementide mõju inimestele ning nende teadmised anatoomiast ja füsioloogiast on nende uurimistöös võtmetähtsusega. Füüsilise antropoloogi fookus võiks olla iidsetel või kaasaegsetel inimestel. Neid antropolooge võivad palgata maailma tervishoiuorganisatsioonid, valitsused või muud organisatsioonid, näiteks õiguskaitseorganid. Kohtuekspertiisi antropoloogid kasutavad oma teadmisi inimese luustikust, et aidata õiguskaitseorganitel lahendada kuritegusid, tuvastades inimjäänused ja võimalikud surmapõhjused.
Arheoloogiale spetsialiseerunud antropoloogid uurivad iidseid tsivilisatsioone inimeste mahajäetud esemete, varemete ja muude jäänuste kaudu. Need antropoloogid võivad töötada kas arheoloogilistes paikades esemeid välja kaevates või uurimislaboris, kus analüüsitakse arheoloogilisi leide. Nende uurimistöö võimaldab neil uurida kultuure ja kujundada teooriaid selle kohta, kuidas mineviku tsivilisatsioonid elasid ja suhtlesid teiste tsivilisatsioonidega.
Keeleantropoloogid keskenduvad inimkeelele ja selle arengule. Nad uurivad keelt sellest vaatenurgast, kuidas geograafia, majandus ja sotsiaalne suhtlus mõjutavad keele arengut. Keele mõju inimese tajule ja murrete kasvu uurivad ka keeleantropoloogid.
Kõrgharidus on veel üks antropoloogide töökohtade allikas. Need antropoloogid võivad sõltuvalt nende taustast ja koolitusest õpetada antropoloogia, sotsiaalteaduste või psühholoogia osakondades. Nendel ametikohtadel on sageli vaja doktorikraadi.
Antropoloogia kraadi saab kombineerida teiste kraadidega, et luua alternatiivseid karjäärivõimalusi. Näiteks nii antropoloogia kui ka äriharidusega inimene saab kasutada antropoloogiast saadud kultuurilist arusaama, et mõista paremini rahvusvahelist turundust või rahvusvahelise kaubanduse arengut. Ka keeleõpe ja antropoloogia täiendavad üksteist. Inimkultuuride tundmine soodustab paremat mõistmist ja parandab suhtlemist.