Kuulamisoskuse, selguse, sobiva kehakeele ja kuulajaskonna huvidest kõnelemise oskuse arendamine on kõik tõhusad viisid ärisuhtluse parandamiseks. Töökohustused nõuavad tavaliselt nii suulist kui ka kirjalikku suhtlust, sealhulgas suuremat sõltuvust e-kirjadest. Lisaks ülalmainitud oskustele võib kirjalikus ja suulises suhtluses olla olulised hea lauseehitus, siirus ja keeleline paindlikkus, et luua suhtlust ja vältida võimalikku segadust. Näost näkku suhtlemisel on avatud kehakeel, rahulik hääletoon ja siira huvi edastamise oskus üliolulised võtted.
Suhtlemisoskuste alus on oskus teist inimest kuulata ja mõista, mida ta öelda üritab. Üks paremaid viise ärisuhtluse parandamiseks on näidata, kuidas teine inimene tunneb ja mida ta võib vihjata. Kuulamisoskuste arendamine tähendab sageli seda, et õpitakse vaikima, kui teine inimene räägib, pidage meeles võtmesõnade ja hääletooni kuulamist ning küsimuste esitamist. Heaks kuulajaks olemise üks osa hõlmab ka teise inimese väljendatud põhipunktide kordamist ja tema murede tunnistamist.
Kirjaliku ärisuhtluse abil saab parandusi teha, püüdes leida õiget tasakaalu objektiivsuse ja isikupära vahel. Kui professionaalse käitumise esitamine on soodsam, siis kirjalikku suhtlust tõlgendatakse tõenäolisemalt soodsalt, kui keel ei ole väga formaalne. Ärisuhtluse parandamiseks võib e-kirjad kirjutada kokkuvõtliku lausestruktuuriga, mis kasutab mitteametlikku vestlust meenutavat stiili.
Avatud kehakeele näitamise õppimine võib olla veel üks oluline viis ärisuhtluse parandamiseks. Suurema osa näost näkku suhtlemise korral jääb kuulajale vähem tõenäoline, et olenemata sellest, mida tegelikult öeldakse, kõnelejast soodne mulje, kui tema näoilme näib viitavat huvipuudusele või rahulolematusele. Asend ja hoiak võivad lisaks sobiva silmside loomisele mängida olulist rolli ka tõhusa kehakeele arendamisel. Kohtumise ajal istuvad inimesed väljendavad huvi ja kaasatust, kummarduvad kergelt ette ja teevad rääkimise ajal kergeid käteliigutusi.
Võimalus otse publiku poole pöörduda on samuti hea viis ärisuhtluse parandamiseks. Kirjalik ja suuline suhtlus võib olla mõeldud sise- või välisele adressaadile ning kõnepruuk peaks võimalusel teda nimepidi adresseerima. Paljudel juhtudel võib olla sobivam kasutada teise isiku keelt, et luua aktiivsemat, vahetumat tunnet ja tooni. Autori või kõneleja jaoks võib olla tõhusam ka viidata talle esimeses isikus.
SmartAsset.