Väetis lisab mullale toitaineid ja tekstuuri, mis vajab toitaineid puid, köögivilju, maitsetaimi, põõsaid ja lilli. Väetise liigitamiseks on mitu võimalust ja kõige elementaarsem on see, kas see on orgaaniline või anorgaaniline. Seda saab klassifitseerida ka selle koostisosade järgi, olgu see siis tahke või vedel, ja konkreetsete toimingute järgi, nagu aeglaselt vabastavad väetised, mis lahustuvad ja vabastavad toitaineid aeglaselt. Kasutatava väetise valik sõltub tavaliselt mulla olemusest, näiteks sellest, kas see on happeline või aluseline; liivane, savine või kivine; ja nõrk või rikas.
Orgaaniline
Orgaaniline väetis on täiesti looduslik ja sisaldab selliseid asju nagu nahkhiirguano, kompost, turbasammal, puutuhk ja sõnnik. Need on üldised mullamuudatused. Need ei põleta ega kahjusta taimi ning neil võib olla pikaajaline positiivne mõju pinnasele ilma põhjavett kahjustamata. Orgaanilisel väetisel on aga üldiselt madalam toitainete kontsentratsioon kui anorgaanilistel väetistel.
Anorgaaniline
Anorgaaniline väetis on inimese loodud ja tavaliselt saadaval pulbri, graanulite, graanulite või vedelikuna. Anorgaaniliste väetiste näideteks on keemilised lisandid, mis on mõeldud taimedele otseseks omastamiseks, nagu lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K). Need kolm olulist elementaarset toitainet peaksid loomulikult esinema terves pinnases, kuid mõned taimed vajavad neid rohkem. Muud kemikaalid, mis võivad sisalduda anorgaanilistes väetistes, on kaltsium, väävel, raud, tsink ja magneesium.
NPK suhtarvud
Enamik anorgaanilisi kontsentreeritud väetisi on hinnatud lämmastiku, fosfori ja kaaliumi protsendi alusel, kasutades rubriiki nimega NPK. Lämmastiku kogus soodustab varte ja lehtede kasvu, soodustades valku ja klorofülli. Lisatud fosfori tulemuseks on rohkem õisi, suuremaid vilju ning tervemad juured ja mugulad, mis samuti aitab taimedel teatud haigustele vastu seista. Lõpuks paksendab kaalium varsi ja lehti, soodustades valkude arengut. See tähendab, et näiteks köögiviljad toimiksid paremini NPK suhtega, mis erineb rooside või apelsinipuude jaoks sobivast.
Happeline või aluseline pinnas
Erinevad taimed vajavad mulda, millel on erinev potensvesiniku (pH) tase, mis näitab, kui happeline või aluseline muld on. Mulla pH happelise poole suunamiseks võib kasutada anorgaanilist väetist, näiteks alumiiniumsulfaati või ammooniumsulfaati. Lubi muudab mulla keemiat, et muuta see aluselisemaks. Mõnikord võib verejahu või muu orgaaniline aine mõjutada happe taset mullas.