Millised on erinevad triatloni jalgratta tüübid?

Rattasõit on triatloni põhikomponent, seega võib turul leiduvate lugematute triatlonirataste hulgast hea ratta valimine tähendada erinevust kiire ja mugava kogemuse ning armetu päeva vahel ratta seljas. Paljud triatleedid valivad jalgrattad, mis on spetsiaalselt triatloni jaoks valmistatud, samas kui teised valivad maanteeratta ja muudavad seda vastavalt oma vajadustele. Teised jälle võivad valida ajasõiduratta, mis on mitmes mõttes sarnane triatlonirattaga. Eelarve ja kogemus määravad sageli, millist tüüpi jalgratast triatleet kasutab.

Triatleedid valivad üldjuhul kiiruse mugavuse asemel, nii et triatlonirattad on loodud kiiresti sõitma. Neil on lühike teljevahe ja agressiivsem sõiduasend kui tavalistel maanteeratastel, mis pakuvad mugavamat sõiduasendit ja pikemat teljevahet. Tavaline maanteeratas on pandud liikuma mõõdukalt kiiresti pikka aega, nii et rattur istub suurema osa ajast vähem agressiivses sõiduasendis; juhtraud on konstrueeritud nii, et see võimaldab ratturil muuta sõiduasendit, kui sündmus seda nõuab. Triatloni jalgratastel on ainult kaks sõiduasendit: agressiivne ja agressiivsem.

Triatloni ratta juhtraud asetab sõitja aerodünaamilisse asendisse, et ta saaks kogu võistluse rattasõidu osa jooksul kiiresti sõita. Edasijõudnud sõitjad soovivad valida triatlonile omase ratta selle aerodünaamiliste omaduste tõttu, samas kui algaja triatleet võib valida mugavama maanteeratta. Kesktee nende kahe valiku vahel on ajasõidu jalgratas, mis ei ole küll nii agressiivne kui triatloni jalgratas, kuid mitte peaaegu nii püstine ja mugav kui tavaline maanteeratas. Ajasõidu jalgratas on raskem kui triatloni jalgratas ja sellel on üldiselt rohkem käiguvalikuid.

Üks võimalus mainitud jalgrattavalikute täiustamiseks on lisada jalgrattale aerorattad. Sellised rattad on sageli kerged ja valmistatud tugevatest, kuid kergetest materjalidest, näiteks süsinikust. Need on tehtud võimalikult aerodünaamilisteks, mis tähendab, et teatud stabiilsus ja juhitavus on ohverdatud. Tagumine ratas on sageli ketasratas, mis tähendab, et rattas ei ole õhu läbilaskmiseks avasid. See ratas vähendab takistust ja võimaldab sõitjal kiiremini sõita, kuid tuulistes oludes võib see olla problemaatiline.