Südamehaigus on tohutu termin, mis võib kirjeldada paljusid erinevaid haigusi. Kõik need seisundid mõjutavad mingil määral südant või südant varustavaid veresooni. Kindlasti võib korraga olla mitut tüüpi südamehaigusi, mis võib raskendada nende seisundite käsitlemist eraldiseisvatena. Asjaolu, et süda on osa vereringesüsteemist, tähendab, et ühe süsteemiosa haigus mõjutab kõigi osade tööd.
Mõnda haigust klassifitseeritakse selle mõju järgi südame erinevatele komponentidele. Laia löögi korral on südamel neli kambrit (kaks vatsakest ja kaks koda), lihased, vooder, elektrisüsteem, klapid ning koronaararterid ja veenid. Südamehaigust saab määratleda selle järgi, millist südameosa see enamasti mõjutab.
Kambrite haigused hõlmavad paljusid kaasasündinud südamehaiguse vorme, kus kambris võivad puududa olulised osad, nagu vaheseinad, või see võib olla tavalisest väiksem. Muud kambrite haigused võivad hõlmata parema vatsakese suurenemist, mida nimetatakse cor pulmonale’iks. Südame paispuudulikkust peetakse tavaliselt kambrihaiguseks ja seda võib vabalt kirjeldada kui südant, mis ei pumpa piisavalt verd keha varustamiseks.
Lihashaigused võivad hõlmata paljusid haigusseisundeid, mis põhjustavad südame suurenemist. Sellesse rubriiki kuuluvad enamik kardiomüopaatia vorme. Müokardiit, mida määratletakse kui südamelihase põletikku ja mis võib tuleneda näiteks viirus- ja bakteriaalsest infektsioonist, on samuti südamelihase haigus.
Südame väliskülg on kaetud vooderdusega, mida nimetatakse perikardiks, ja seestpoolt on vooderdatud endokardiga. Teatud haigustüübid mõjutavad konkreetselt ühte neist piirkondadest; enamasti on need perikardiit ja endokardiit. Mõned endokardiidi vormid võivad olla bakteriaalsete infektsioonide tüsistused ja kõige suurema riskiga inimestel on tavaliselt olnud südameoperatsioon või neil on mõni muu südamehaigus. Bakteriaalse endokardiidi eest kaitsmiseks peab enamik inimesi enne hambaarsti poole pöördumist või mis tahes suuoperatsiooni läbimist kasutama antibiootikumravi.
Võib esineda palju probleeme, mis mõjutavad südame elektrisüsteemi ja enamik neist seisunditest tekitab ebatavalisi südamerütme. Mõned neist ei vaja ravi, teised aga märkimisväärset meditsiinilist sekkumist. Elektrisüsteemi haiguste vormide hulka kuuluvad südameblokaad, pika QT sündroom, tahhükardia, kodade laperdus ja ventrikulaarne virvendus.
Südameklapid hõlmavad kopsu-, aordi-, trikuspidaal- ja mitraalklappe. Trikuspidaal- ja mitraalklapid asuvad südame sees vatsakeste ja kodade vahel (vastavalt paremal ja vasakul) ning kopsu- ja aordiklapid asuvad otse südamest väljaspool.
Nende ventiilidega seotud haigused võivad hõlmata ahenemist (stenoos), puudumist või sellist olulist ahenemist, mille tõttu klapid ei tekita verevoolu (atreesia) ja halvasti klapitalitlust (puudulikkus). Klapi regurgitatsioon võib esineda igas klapis ja see tähendab, et osa verest lekib tagasi vales suunas. Teine levinud südameklapi haigus on mitraalklapi prolaps.
Mõned kõige levinumad seisundid on leitud koronaararterites ja veenides. Nende hulka kuuluvad stenokardia, ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja südame verevoolu katkemine pärgarteri kaudu, mille tagajärjeks on südameatakk (müokardiinfarkt). Isheemia ja ateroskleroos kujutavad endast suurt ohtu mitte ainult südameinfarkti, vaid ka insuldi tekkeks.
Mõned muud haigusseisundid, mis mõjutavad südant, kuid ei asu konkreetselt südame sees või väljaspool seda, on kõrge vererõhk või hüpertensioon ja perifeersete arterite haigus. Nagu eelnevalt öeldud, võivad mõned tingimused esineda koos. Inimesel võib olla näiteks stenokardia ja hüpertensioon või koronaararterite ahenemine võib lõpuks põhjustada südameataki. Kõiki haigusi ei ole võimalik ära hoida, eriti mitte sünnidefektidest tulenevaid haigusseisundeid, kuid enamik inimesi teab, et mõnda neist saab ära hoida tervisliku toitumise ja treeningprogrammi järgimise ning üldse mitte suitsetamise või liigse joomise kaudu.