Millised on erinevad silmalihased?

Silma lihased hõlmavad külgmist, keskmist, alumist ja ülemist sirglihast, alumist kaldus ja ülemist kaldus lihast. Silma toetavas luustruktuuris moodustavad kõik need lihased peale ühe – alumine kaldus – koonuse, mille ots asub otse silmamuna taga. Seda punkti nimetatakse Zinni rõngaskujuks ja see on punkt, mille kaudu nägemisnärv silma jookseb. Nägemisnärvi kaudu ajust signaale saades annavad silma lihased – tuntud ka kui silmavälised lihased – silma liigutusi.

Mediaalne sirglihas toetab silmamuna ninale lähimat külge ja vastutab silmade liikumise eest ninasilla või nina suunas. Külgmine sirglihas asub mediaalse sirglihase vastas. See ripub horisontaalselt ja toetab silmamuna ninast kõige kaugemal olevat külge, tagades silmade liikumise ninast eemale.

Silma ülaosas on ülemine sirglihas ja see vastutab peamiselt silma ülespoole liikumise eest. Samuti aitab see liigutada silma allapoole ja võib pöörata silma nina ülaosa poole. Inferior rectus moodustab lihaste koonuse põhja ja asub silma allosas. Selle peamine eesmärk on liigutada silma ülespoole, kuid see võib ka silma ninast eemale viia ja sissepoole pöörata.

Ülemine kaldus lihas erineb ülejäänud neljast koonuse moodustavast lihasest. Enne silma külge kinnitumist läbib see trohlea, kõõluse, mis toimib rihmarattana ja kinnitub silma kõrval ülemise ninastruktuuri külge. Selle peamine eesmärk on pöörata silma ülaosa nina poole, kuid see võib aidata ka silma alla ja väljapoole liigutada. Alumine kaldus ei ühendu Zinni koonuse ehk rõngakujulise otsaga, vaid kulgeb silma all ja kinnitab nina ülemise struktuuri silma välisküljega. See võib pöörata silma ninast eemale ning liigutada silma väljapoole ja üles.

Silma lihased on väidetavalt koos, et tagada mõlema silma samaaegne ja sünkroniseeritud liikumine. Näiteks parempoolne külgmine sirglihas töötab samaaegselt vasaku mediaalse sirglihasega, võimaldades inimesel vaadata paremale. Samuti, kuigi lihased on loodud võimaldama inimesel silmad sissepoole koonduda või ristsilmseks muutuda, ei saa inimene oma silmi vabatahtlikult kõrvale kalduda. Silma lihaseid saab sageli operatsiooniga parandada, kui need ei tööta korralikult.