Samblikud on teatud tüüpi sümbiootilised organismid, mis koosnevad taimetaolisest partnerist ja seenest. On kolm peamist samblikutüüpi – koorik-, foliose- ja fruktikoos –, millest igaühel on oma kuju, struktuur ja keskkonnaeelistused. Vahepealsete tüüpide hulka kuuluvad muu hulgas pidalitõbi ja squamuloosi samblik. Neid organisme võib rühmitada ka selle keskkonna järgi, milles nad eelistavad kasvada.
Iga üksik samblik koosneb mükobiondist ehk seenest, mis on kombineeritud rohevetikate või tsüanobakterite kujul oleva fotobiondi või fükobiondiga. Vetikad või bakterid fotosünteesivad, andes seenele toitaineid ja andes samblikule iseloomuliku roheka või sinaka värvuse. Mõlemad sambliku osad saavad vett ja mineraalaineid tolmust ja vihmast, kuid mõned saavad toitaineid ka oma substraadist seenepartneri kaudu.
Kõik samblike tüübid ei näe välja ühesugused. Koorikud on lamedad ja lobatud, tihedalt oma substraadiga kinni ning neid võib olla raske eemaldada kivilt või puult, millel nad kasvavad. Foliose samblik on lehelisema välimusega, nagu nende nimigi ütleb, ja koosneb kahest õhukesest seenelehest, mille keskel on vetikad. Nad kasvavad ümmarguse labakujulisena ja neid on kergem substraadilt lahti tõmmata, kuna nad kinnituvad ainult väikeste juurtega. Fruktikoosil ehk põõsasamblikul on väikesed ümmargused seentest oksad, mille sees on vetikad, ja ebatavaline vertikaalne kasvumuster, mis võib välja näha habemelaadne või meenutada väikest põõsast.
Teiste samblike tüüpide hulka kuuluvad leprosamblikud, mis moodustavad pulbrilisi, suures osas struktureerimata masse, millel puudub sile pind. Plakodioidsed samblikud on servadest lobalised või kinnitumata ning keskelt tihedalt kinni, muutes need vahepealseks kooriku- ja lehtsamblike vahel. Teisel vahepealsel kujul, squamulose samblikul, on palju pisikesi labasid. Dimorfsetel samblikel on nii squamuloos- kui ka puuviljasamblikule iseloomulikud tunnused, väikeste labadega, millel on väikesed varred või oksad.
Keskkonnarühmitus jagab samblikud seitsmesse suurde kategooriasse. Taimedel kasvab mitut tüüpi samblikke ja neid nimetatakse epifüütilisteks. Sellesse rühma kuuluvad harilikud samblikud, mis eelistavad kasvada puutüvedel, aga ka okstel asustavad ramikoolsamblikud. Musikasamblikud kasvavad elaval samblal ja lehtsamblikud eelistavad igihaljaid lehti. Mõlemad tüübid on efifüütsed, kuid puidus, kivides ja pinnases elavad legnikolsed, saksikoolsed ja terrikolsed samblikud ei ole epifüüdid.