Reumatoidartriit on väga levinud, kuid halvasti mõistetav autoimmuunhaiguse tüüp. Enamikul selle haigusseisundiga inimestel on suhteliselt harvad kerged väsimushood, madal palavik ning liigesevalu ja turse. Mõnikord võivad aga tekkida raskemad reumatoidartriidi tüsistused. Võimalike reumatoidartriidi tüsistuste hulka kuuluvad nahaalused sõlmekesed, silmade ärritus, aneemia ning südame- ja kopsuprobleemid. Häiretega inimesel on oluline planeerida regulaarsed arstikontrollid, et tüsistused saaks avastada ja asjakohaselt ravida, enne kui need muutuvad suureks terviseprobleemiks.
Nahasõlmed ja lööbed on tavaliselt kõige märgatavamad reumatoidartriidi tüsistused. Tugevad punnid võivad tekkida vahetult naha alla sõrmedel, jalgadel, küünarnukkidel või mujal kehal. Sõlmed on tavaliselt valutud ja ei põhjusta naha värvimuutust. Nende läbimõõt on harva üle 1 tolli (umbes 2.5 sentimeetrit). Põletiku ja naha veresoonte kahjustuse tõttu võivad tekkida ka kerged sügelevad lööbed või väikesed lahtised nahakahjustused.
Silmad on altid ka reumatoidartriidi tüsistustele. Kaitsev membraan, mida nimetatakse skleraks, võib muutuda põletikuliseks, mille tagajärjel muutub silmavalge punaseks. Valu, turse ja liigne rebenemine on tavalised, kui kõvakest on kahjustatud. Selle tagajärjel võib inimesel olla hägune nägemine või valgustundlikkus. Enamikul juhtudel on silmaprobleemid ajutised ja taanduvad, kui muud ägeda reumatoidartriidi sümptomid taanduvad.
Aneemia võib tekkida, kui raske reumatoidartriit või selle raviks kasutatavad ravimid põhjustavad tervete punaste vereliblede arvu langust. Enamik aneemia juhtumeid on kerged ja neid võib iseloomustada väsimuse, õhupuuduse ja pearinglusega. Tõsisemate haigusjuhtude korral võivad inimesed kogeda sagedasi lihaskrampe, äärmist väsimust ning peapööritust ja vaimset segadust.
Südame ja kopsu reumatoidartriidi tüsistused on haruldased, kuid need võivad muutuda tõsiseks, kui neid ei ravita. Põletik võib mõjutada südant ja kopse ümbritsevat limaskesta, põhjustades turset, valu ja kehva vereringet. Südamekoe tüsistused võivad põhjustada südame löögisageduse äkilist tõusu või langust ja võib-olla põhjustada ärevust, minestamist või harvadel juhtudel südameinfarkti. Kopsude haaratus võib põhjustada õhupuudust ja unehäireid. Samuti võib ärritunud kude puruneda ja põhjustada kopsu kokkuvarisemist.
Kõigist tüsistustest tuleb arstile teatada, et saaks teha õigeid raviotsuseid. Aktiivsete sümptomite vastu võitlemiseks võib välja kirjutada spetsiaalseid põletikuvastaseid nahakreeme, silmatilku või suukaudseid ravimeid. Aneemiat ning südame- ja kopsuprobleeme saab sageli ravida ka retseptiravimitega. Arstil võib tekkida vajadus kohandada või muuta patsiendi igapäevaseid artriidiravimeid, et vältida tüsistusi tulevikus.