Refleks on keha reaktsioon muutustele nii kehas kui ka väljaspool. Need reaktsioonid on vahetud ja tahtmatud, mis tähendab, et tegevuse toimumiseks ei pea toimuma mõtlemisprotsessi. Neid spontaanseid automaatseid toiminguid saab täiustada spetsiaalsete harjutuste seeria abil, mida nimetatakse refleksitreeninguks. Selline treening võib toimuda füsioteraapia, sihipäraste treeningute või sportliku treeningu vormis või spetsiifiliste väljakutsetena, mis parandavad kiirust ja täpsust.
Refleksitreening ehk refleksiharjutused on kohandatud vastavalt inimese vajadustele, et parandada füüsilisi võimeid ja reageerimisaega. Seda treeningvormi saab kasutada vigastuste või pikaajalisest liikumatusest põhjustatud kahjustuste parandamiseks igapäevaelus. Reflekstreening on ka põhikomponent sportlike võimete arendamiseks või rikastamiseks.
Tasakaal on näide refleksist, mida on vaja peaaegu iga tegevuse jaoks, sealhulgas paigal istudes ja seistes. Kui tasakaal on häiritud, võib raskusi kogeda kõige lihtsamate tegevustega, mis hõlmavad isegi väiksemat asendimuutust. Tasakaalurefleksi treenimise parandamine stabiilsuse väljakutsete vormis võib oluliselt suurendada keha stabiilsust ja võimet kohaneda muutuvate oludega. Väljakutsuva tasakaalu näiteks on tugevdavate harjutuste sooritamine tugialuse muutmisega, viies jalgu üksteisele lähemale või seistes ühel jalal. Raskustaseme tõstmiseks võib refleksi tasakaalutreeningut sooritada ka seistes või sooritades harjutusi ebastabiilsel pinnal, näiteks võnkelaual, ringikujulisel või liikuvale pöördepunktile toetuval platvormil.
Iga tegevus või spordiala nõuab teatud reflekside rühma, et sooritada õigeid liigutusi, mis on vajalikud vigastuste vältimiseks. Paljudel spordialadel võimaldab kiire reageerimisaeg ja tõhus, hästi teostatud reageerimine mänguvälja muutustele sportlasel silma paista. Lisades refleksitreeningu treeningrutiini, saab sportlane oma oskusi parandada, sooritades spordiala spetsiifilisi treeningharjutusi. Näiteks golf nõuab kehaasendi muutmist, kui jalad jäävad paigale, samas kui jalgpall nõuab keerulist jalgade tööd, kuna keha lükatakse edasi.
Reaktsiooniaja ja täpsuse parandamiseks, kui keha on liikumises, võib tõhusaks osutuda reflekstreening takistusradade või sprindide vormis konkreetsete jalaliigutustega, nagu näiteks ristisõit. Olenevalt tegevuseks vajalikest liigutustest võib külgtõukejõuga jooks, mida nimetatakse ka kõrvalehüppamiseks, võimeid tõsta. Hüppenöör on veel üks refleksitreeningu vorm, mis võib reaktsiooniaega suurendada. Erinevad kiirused, kahe köie kasutamine või tahapoole hüppamine võivad samuti aidata suurendada keha võimet muutustega kiiresti kohaneda.