Ostujõu pariteet ehk ostujõu pariteet on termin, mida kasutatakse selleks, et kirjeldada samme, mida tuleb astuda, et saavutada tasakaal ühe riigi emiteeritud valuuta ostujõu ja teise riigi emiteeritud valuuta ostujõu vahel. Ostujõu pariteedi määramisel tuleb tavaliselt arvestada selliste teguritega nagu vahetuskurss, mis kehtib kahe asjaomase valuuta suhtes, ja seejärel võtta arvesse konkreetse kauba maksumust, kasutades iga riigi valuutat. Selle teabe käes on võimalik kindlaks teha, kas kahe riigi praegust pariteedi taset peetakse vastuvõetavaks või on õiglasema tasakaalu saavutamiseks vajalik mingisugune kohandamine.
Üks lihtsamaid viise PPP määramise mõistmiseks on kaaluda uue sama kaubamärgi ja disainiga ülikonna hinda, kui seda ülikonda pakutakse müügiks kahes erinevas riigis. Hinnapariteedi saavutamiseks on oluline arvestada kõigi nende riikide emiteeritud valuutade vahetuskursiga. Näiteks kui ülikonda pakutakse müügiks nii USA-s kui ka Ühendkuningriigis ning praegune USA dollari ja Suurbritannia naela vahetuskurss on üks dollar 1.5 naela kohta, tähendab see, et kui ülikond maksab 500 USA dollarit. (USD) USA-s peaks see maksma 750 Briti naela, et neid kahte hinda saaks pidada võrdseks või samaväärseks.
Kuna valuutade vaheline vahetuskurss võib kiiresti muutuda, võib hetke ostujõu pariteedi määramine olla ostude tegemisel väga oluline. Näiteks kui USA-s asuv tarbija avastaks, et sama ülikonda müüakse Ühendkuningriigis 600 Briti naela eest, tähendaks see märkimisväärset kokkuhoidu võrreldes sama kauba ostmisega USA-s, kus hind oli 500 USD. Eeldades, et saatmiskulud on viidud miinimumini, oleks USA-s asuval tarbijal kasu, kui tellida ülikond Ühendkuningriigi tarnijalt, mitte osta see kohapealt. Kui vahetuskurss ja ülikonna Ühendkuningriigi hind peaks liikuma 800 Suurbritannia naelsterlingile, nihkuks pariteedi suunas, mis muudaks ülikonna ostmise kodumaiselt tarnijalt selle USA-s asuva kliendi jaoks kuluefektiivsemaks.
Peamiselt praegusele vahetuskursile keskenduvat lähenemisviisi nimetatakse absoluutseks ostujõu pariteediks. Veidi teistsugune lähenemine, mida nimetatakse suhteliseks ostujõu pariteetiks, võtab arvesse ka muid tegureid, mis võivad mõjutada sarnaste rahvusvaheliste, mitte kodumaiste kaupade ostmise eeliseid. Suhtelise ostujõu pariteedi puhul on sellised tegurid nagu igas riigis kehtiv inflatsioonimäär vaadeldavate kaupade jaehindade hindamise osaks. Lisaks tuleb võib-olla arvesse võtta selliseid tegureid nagu kahe riigi vahelised kaubanduseeskirjad, enne kui otsustatakse, kas kauba ostmine rahvusvahelisest asukohast on oma olemuselt kuluefektiivsem kui sama kauba ostmine riigist.
SmartAsset.