Millised on erinevad massandmete salvestustüübid?

Kuna tehnoloogia kasutamine kasvab jätkuvalt kiiresti, muutub suure hulga teabe salvestamise võimalus üha olulisemaks. Seda teavet peab olema lihtne hankida, kuid raske kustutada või kahjustada. Andmete masssalvestus on termin, mida kasutatakse paljude vahendite kirjeldamiseks, mille abil saab salvestada suuri andmehulki, et neid kasutada või kaitsta. Massandmete salvestusviiside hulka kuuluvad kõvakettad, optilised kettad (CD-d ja DVD-d), USB-draivid ja turvalised digitaalsed (SD) kaardid. Igal ladustamismeetodil on selle kavandatud kasutusega seotud eelised ja puudused.

Kõvakettadraivid võivad olla kaasaskantavad või püsivad arvutisse või muusse elektroonilisse seadmesse installitud. Need võivad mahutada suuri andmemahtusid, kuid võivad olla kulukad võrreldes teiste väiksema võimsusega seadmetega. Andmete salvestamiseks kasutatakse magnetketaste süsteemi, mis muudab nende hankimise ja korrastamise lihtsaks.

USB-draivid toimivad sarnaselt kaasaskantavate kõvaketastega, kuna võimaldavad andmeid ühest kohast teise üle kanda. Väike ristkülikukujuline seade on ühendatud arvuti USB-porti, mis võimaldab failide edastamist kahe seadme vahel. USB-draivi kõige levinum nimi on mälupulk. Need on äärmiselt kaasaskantavad ja suhteliselt odavad võrreldes suuremate massmäluvõimalustega, kuid neil ei ole nii palju andmeid.

Optilised andmekettad kasutavad andmete loomiseks ja lugemiseks spetsiaalset tüüpi laserit. Need võivad salvestada märkimisväärses koguses andmeid, kuid nende otsimine on aeglasem kui paljude teiste meetodite puhul ja selleks on vaja spetsiaalseid seadmeid. DVD-plaatidel on suurem maht kui CD-del. Teatud tüüpi kettad on kirjutuskaitstud, mis tähendab, et andmeid saab neile kirjutada ainult üks kord, samas kui need, mis võimaldavad andmeid ümber kirjutada, on kallimad. Paljusid optilisi kettaid saab kasutada salvestatud andmetele juurdepääsuks muudes elektroonikaseadmetes, sealhulgas muusika- ja DVD-mängijates.

Turvalisi digikaarte (SD) ja muid digikaarte leidub kõige sagedamini digikaamerates, muusikapleierites ja mobiiltelefonides. Need on väga väikesed ja mahutavad suhteliselt suuri andmemahtusid. Neid peavad lugema ühilduvad lugejad ja neid saab kuvada ainult sobivas seadmes. Näiteks ei saa kaamera lugeda muusikafaile sisaldavat digikaarti.

Andmete massmälu ei ole sama mis arvutimälu. See on tegelikult ajutine salvestusruum arvutis, millele ei pääse pärast arvuti väljalülitamist juurde ja mida ei saa seadmete vahel transportida. Andmemahtu, mida saab massmäluseadmesse salvestada, mõõdetakse baitides. Võimsused ulatuvad väikseimast kogusest kilobaitidest (KB) kuni suurima summani terabaitideni (TB). Kilobait on 1,024 baiti, megabait (MB) 1,024 KB, gigabait (GB) 1,024 MB ja terabait 1,024 GB.