Majandusotsuste analüüsi erinevat tüüpi võib üldiselt jagada regulatiivseks, sotsiaalseks ja kaubanduslikuks areeniks. Majandusotsuste analüüsi saab rakendada ka riiklikult rahastatavatele projektidele. Nende nelja valdkonna teatav kattumine on sageli vältimatu, kuna majandustegevus neis erinevates valdkondades on sageli läbi põimunud. Sidusrühmad mängivad sageli olulist rolli majandusandmete kasutamisel, et väita konkreetse otsuse vastuvõtmist. Ressursi külluse või ammendumise mõju võib mõõta ka tasuvusanalüüsi abil.
Majandusotsuste analüüs hõlmab analüüsitava piiri seadmist ja valikute järjestamist majandusliku mõju alusel. Ilma analüüsita ei mõista inimesed tegutsemise tegelikku maksumust võrreldes status quo säilitamisega. Seda valdkonda nimetatakse ka rakendusökonoomikaks.
Kommertsvaldkonnas kasutatakse majandusotsuste analüüsi tavaliselt kasumlikkuse ja tõhususe mõõtmiseks. Seda tüüpi analüüs on tavaliselt osutunud kasulikuks kasumimarginaali parandamisel, kui analüüsi käigus ilmnevad ebatõhusad valdkonnad. Seejärel saab kulusid sellise tõhususe suurendamise kaudu vähendada.
Majanduslikud tegurid mõjutavad sageli regulatiivseid meetmeid. Politseiasutused võivad kehtestada ja jõustada seadusi, püüdes tasakaalustada kasu eeldatavate kuludega. Majandustegurite kaalumine võib anda õigustuse reguleerida tegevust, mis varem oli olnud reguleerimata.
Näiteks naastrehvide maksumust ja tulusid analüüsides võib selguda, et avalikule taristule tekitatud kahju kaalub üldiste kulude poolest üles õnnetuste ärahoidmise. Sageli on sotsiaalsed, kaubanduslikud ja regulatiivsed tegurid omavahel keeruliselt põimunud. See võib olla üks põhjus, miks sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest puutumata puhta majandusliku analüüsi saamine on sageli keeruline.
Sotsiaalseid käitumismudeleid saab analüüsida ka nende majandusliku mõju osas. Näiteks kui suur hulk inimesi võtab omaks uue käitumise, võib rahvatervis paraneda või halveneda. Sigarettide populaarsust, mida paljud arvasid, et piiratud reguleerimine ja laialdane reklaam on suurendanud, on tehtud intensiivset majandusotsuste analüüsi. Sageli on selle tulemuseks olnud rangemad regulatsioonid, mis on paljudel juhtudel ette nähtud selleks, et leevendada ühiskonna tervishoiukulusid.
Sageli on erinevate majandusotsuste analüüsi tüüpide vahel kattuvaid valdkondi, kuna praktiliselt iga majandusotsust on raske eraldada üheks täpselt määratletud mõjupiirkonnaks. Seetõttu konsulteeritakse sageli sidusrühmadega ja nad võivad olla aktiivselt kaasatud ka majandusotsuste analüüsimisse. Keeruliste investeeringute, näiteks transpordi infrastruktuuri kulude ja tulude arvutamine osutub sageli väga keeruliseks. Selle tulemusena toimub sageli avalik arutelu ulatuslike riiklike investeeringute majanduslike mõjude üle. Erapooletu ja täpne majandusotsuse analüüs võib olla tabamatu sihtmärk, kui võtta arvesse kõiki tegureid.
SmartAsset.