Majandusteadlased mõõdavad piirkonna või rahva majanduskasvu mitmel põhjusel, sealhulgas investeerimispotentsiaalil, et hinnata kohtade elatustaset ja prognoosida tulevast finantskasvu. Majanduskasvu mõõtmiseks on mitu võimalust, sealhulgas sisemajanduse koguprodukti arvutamine ja tarbimisharjumuste uurimine. Teised majanduskasvu mõõdikud hõlmavad mitmesuguseid sotsiaalsete tingimuste hinnanguid. Need võivad hõlmata eeldatavat eluiga, tervishoiu kvaliteeti ja üldist palgataset.
Mõned teadlased peavad sisemajanduse koguprodukti üheks peamiseks majanduskasvu mõõdupuuks. Lühendatult SKTks on see mõõtmine majanduse aastase kaupade ja teenuste toodangu koguväärtuse arvutamine antud aastal. SKT-d võib vaadelda kahel viisil – arvutatakse nii toodete ostmiseks kulutatud kui ka toodete loomisest saadud raha kogusumma. Kõrge SKT tähendab sageli, et riik on majanduslikult terve ja paljudel selle kodanikel on jõukus.
Majanduse miinimumpalk on üks paljudest sissetulekupõhistest majanduskasvu mõõdikutest. Muud üldised palgamõõtmised hõlmavad töötaja tunnitasu, konkreetsete tööstusharude aastapalka või kogu elanikkonna keskmist aastapalka. Sarnaselt SKP-ga tähistavad kõrgem keskmine ja miinimumpalk sageli suhteliselt tervemat majandust.
Teine majanduslik mõõdik on kaupade tarbimise määr, mis hõlmab teatud ajaperioodi jooksul ostetud toodete koguarvu arvutamist. See valem ei pruugi olla nii usaldusväärne kui teised majanduskasvu mõõdikud, sest erinevad tegurid võivad põhjustada tarbimise kõikumisi. Näiteks mõnikord tõuseb see seetõttu, et kodanikud on jõukad ja saavad rohkem osta, teinekord aga suureneb tarbimine, kuna kaupade ja teenuste hinnad on langenud.
Kasv on oodatav eluiga ehk keskmine elatud aastate arv inimese kohta on pikemaajaline majanduskasvu mõõt. Pikema elueaga piirkondades on tavaliselt jõukam elanikkond, kellel on pidev juurdepääs toidule, puhtale veele ja tervishoiule. Oodatava eluea määrad muutuvad tavaliselt aeglasemalt kui muud kasvu mõõtmise viisid, kuna kogu elanikkonna tervise parandamiseks võib kuluda palju aega.
Seoses oodatava elueaga võib juurdepääsu kvaliteetsele tervishoiule kasutada majanduskasvu abstraktsema mõõdikuna. Tervishoiu kogukulud kipuvad suurenema koos SKP ja sissetulekute taseme tõusuga. Suuremad kulutused tervishoiule võivad langeda kokku kvaliteetsema tervishoiu ja pikema elueaga, mis tähistab ja viitab pikemale elueale tulevikus.