Majandusarengu mõõdikud võivad võtta arvesse sotsiaalseid tegureid, majanduskasvu tunnuseid ja turu iseärasusi. Need võimaldavad analüütikutel mitte ainult kindlaks teha, kas majandus kasvab, vaid ka seda, kas see muutub stabiilsemaks ja parandab piirkonna elanike elukvaliteeti. Paljusid neist meetmetest saab objektiivselt hinnata, mis võimaldab võrrelda rahvusi ja majandusi. Seda laadi üksikasjalik analüüs võib aidata riikidel tuvastada valdkondi, kus nende majandus vajab tööd, ja ka saavutusi.
Sotsiaalsed tegurid on seotud elukvaliteediga, mis on üks olulisi majandusarengu mõõdikuid. Analüütikud saavad vaadata näiteks oodatavat eluiga, kirjaoskuse taset ja imikute suremust. Esimesed kaks näidet peaksid aja jooksul tõusma, samas kui kolmas peaks langema. Teised tegurid võivad hõlmata linnastumine, jõukuse jaotus ja vastused uuringutele, mis mõõdavad õnne ja rahulolu. Üldine füüsiline ja vaimne tervis võib olla veel üks vaadeldav sotsiaalne tegur.
Rahvamajanduse kogutoodang elaniku kohta on teine majandusarengu mõõdik. See annab ülevaate kaupade ja teenuste väärtusest, mida riik konkreetsel aastal toodab. Koos teiste kasvunäitajatega, nagu kasvav tarbimine, suurem finantsaktiivsus ja kapitaliinvesteeringud infrastruktuuri, võib see viidata riigi majanduse kasvule. Analüütikud võivad hinnata ka valitsusele antud krediidireitinguid, mis võib olla märk krediidiagentuuride usaldusest. Teiseks kaalutluseks võivad olla lepingud, kokkulepped ja muu suhtlus kaubanduspartneritega.
Muud majandusarengu mõõdikud võivad hõlmata turu tunnuseid. Tööjõu struktuur on üks kaalutlus. Kui töötajad töötavad peamiselt madala kvalifikatsiooniga ülesannetel, mis ei vaja eriväljaõpet, ei viita see arengule. Seevastu kvalifitseeritud töötajad, eriti kõrgetasemelise kutsekraadiga inimesed, näitavad, et majandus on paranemas. Kasulik näitaja on ka innovatsiooni ja tehnoloogia tase, sest arenevaid majandusi iseloomustavad tehnoloogia hüpped.
Majandusarengu mõõdikuid välja töötavad analüütikud võivad arvestada ka piirkondlike erinevustega. Riigi pealinnal võivad olla tugevad kasvunäitajad, nagu parem infrastruktuur, kasvav kutseklass ja elanike üldiselt hea tervis. Vastupidi, maapiirkonnad võidakse tähelepanuta jätta, kusjuures linnakogukondadest on vähe kasu. Nende piirkondade vahelised suured erinevused võivad pikas perspektiivis takistada majandusarengut. Näiteks võib valitsusel olla vaja suuri investeeringuid infrastruktuuri parandamisse, et viia maapiirkondade elatustase võrreldavamale tasemele, ja see võib majandust destabiliseerida.
SmartAsset.