On palju erinevaid luulestiile. Mõned stiilid riimuvad ja neil on meeter, teised aga mitte. Vabavärss on luuleliik, kus pole kindlat mõõdikut ja sõnad ei pea riimuma. Ametlikumad stiilid hõlmavad sonett, millel peab olema 14 rida ja mis peab olema kirjutatud jambilises pentameetris, ja sestina, millel on kuus kuuerealist stroofi. Ka luulestiilid võivad jääda vabavärsi ja formaalsemate stiilide, näiteks haiku ja limericki vahele.
Soneti levinud vorm on Shakespeare’i sonett. Shakespeare’i luuletustes on ABAB-i riimiskeemi, mis tähendab, et esimese rea viimane sõna riimub kolmanda rea viimase sõnaga. Tüüpiline Shakespeare’i sonett koosnes kolmest neljarealisest stroofist ja paarist lõpus. Paari lõpusõnad riimusid omavahel.
Sonetid kirjutatakse tavaliselt jambilises pentameetris, mis tähendab, et rea kohta on viis jalga ehk iamb ja kokku 10 silpi. Tavaliselt on luuletustel ka konkreetne sisuline struktuur. Näiteks esimeses stroofis esitab luuletaja tavaliselt argumendi. Järgmises toetub ta kirjeldusele ja metafoorile ning kolmandas lisab pöörde. Soneti kaks viimast rida võtavad luuletaja argumendi kokku.
Üks keerulisemaid luulestiile on sestina, prantsuse vorm. Sestinad ei pea riimima, kuid iga rea viimast sõna tuleb korrata kogu luuletuse vältel. Kuus sõna kordub kogu luuletuses. Näiteks esimese stroofi viimase rea lõppsõna tuleb korrata teise stroofi esimese rea viimase sõnana. Seejärel korratakse esimese stroofi esimese rea viimast sõna kui stroofi teise rea viimast sõna.
Pärast kuut stroofi lõpetavad sestinad kolmerealise saadikuga. Saadiku read peavad lõppema esimese, kolmanda ja viienda lõpusõnaga. Ülejäänud kolme lõppsõna kasutatakse ka saadiku käigus, kuigi mitte viimasel positsioonil.
Muude luulestiilide hulka kuuluvad haiku, mitteriimiv luuletus, mis koosneb kolmest reast, millel on viis, seitse ja viis silpi. Tavaliselt on haikudel midagi pistmist looduse ja aastaaegadega. Ka vabavärss ei riimi ja toetub pigem kadentsile kui meetrumile. Limerick ei riimi ja koosneb viiest reast. Tavaliselt on see naljakas või mõttetu luuletus.