Millised on erinevad kuluarvestusmeetodid?

Ettevõtted saavad kasutada mitmeid erinevaid kuluarvestusmeetodeid, et analüüsida ja hinnata toodete tootmiskulusid võrreldes selliste toodete väärtusega. Kaks kõige levinumat kulude analüüsi lähenemisviisi on protsessi kuluarvestus ja töötellimuse kuluarvestus, millest igaüks võrdleb tootmisega seotud kulusid tootest saadava kasumiga. Tegevuspõhist kuluarvestust kasutatakse sageli lisaks nendele muudele meetoditele tootmisprotsessi üksikute aspektide analüüsimiseks. Seda tüüpi kuluarvestusmeetodid võivad hõlmata ka keskmise kuluarvestuse analüüsi, mis analüüsib kaupade maksumust toodetud kaupade arvu suhtes.

Kuluarvestusmeetodid on vahendid, mille abil ettevõte, tavaliselt tootja, suudab analüüsida toote valmistamisega seotud kulusid ja võrrelda neid kulusid nende toodete müügil tehtud summaga. Ühte enam levinud kuluarvestusmeetodit, mida ettevõtted kasutavad, nimetatakse sageli protsessi kuluarvestuseks. See meetod kasutab konkreetse protseduuri, näiteks toote pakendamise, kulusid, võttes arvesse protseduuri lõpuleviimiseks kuluvat aega ja selle aja väärtust. Protsessi kuluarvestust saab seejärel kasutada tootmisprotsessi mitme etapi võrdlemiseks ja üldkulude hindamiseks, kombineerides etapid kokku.

Kuigi protsessi kuluarvestus võib paljude tootjate jaoks olla tõhus, võivad mõned ettevõtted nõuda spetsiifilisemaid kuluarvestusmeetodeid. Töötellimuste kuluarvestust kasutavad sageli tootjad, kes toodavad vähem üldtooteid, kuid võtavad nende toodete eest rohkem tasu, näiteks lennukitootjad. Seda kuluarvestusmeetodit kasutatakse tavaliselt üksikute tööde või tellimuste puhul ning iga protsessi hoitakse sageli eraldi, mitte ei kombineerita kokku, et luua keskmine, mida sageli tehakse protsessikulude arvutamisel. Kõiki neid kuluarvestusmeetodeid saab kasutada koos ka suure tootmisprotsessi erinevate osade hindamiseks ja iga etapi kohta kõige asjakohasema teabe saamiseks.

Lisaks nendele kuluarvestusmeetoditele saab kasutada ka tegevuspõhist kuluarvestust. See on kuluanalüüsi vorm, mille käigus eraldatakse üksikud tegevused, mis on osa suurematest protseduuridest (nt aeg, mis kulub kaupade transportimiseks tõstukiga), ja analüüsitakse üldkulusid. Tegevuspõhine kuluarvestus võimaldab ettevõtetel selgemalt näha ehituse osaks olevate üksikute tegevustega kaasnevaid kulutusi, et tagada aja võimalikult produktiivne kasutamine.

Need erinevat tüüpi kuluarvestusmeetodid võivad tootmisega seotud kulude analüüsimiseks kasutada ka keskmist kuluarvestust. Seda tüüpi kuluanalüüs hõlmab tootmisprotsessi üldkulusid ja selle protsessi käigus toodetud ühikuid, et määrata kindlaks keskmine ühiku hind. Keskmiste kuluarvestuse analüüsi kasutamine võimaldab ettevõtetel hõlpsamini võrrelda ühikute tootmise kulusid enne ja pärast seda, kui tehakse jõupingutusi tõhususe parandamiseks ja kulude vähendamiseks.