Krüptimine on andmete teisendamine nende tavapärasest loetavast olekust, mida nimetatakse lihttekstiks, kaitstud ja turvalistesse andmetesse, mida nimetatakse krüpttekstiks, nii et neid saavad lugeda ainult kavandatud adressaat või adressaadid, kes saavad need salajase võtmega dekrüpteerida. Krüpteerimine on tava, mis pärineb iidsest sõjapidamisest, mil oli oluline saata sõnumeid, millele vaenlased ei pääsenud ligi. On palju krüpteerimistüüpe, mida saab liigitada mitmel viisil: krüptimise materjal, krüpteerimisvahendid, kasutatav krüpteerimismetoodika, sealhulgas konkreetne kasutatud algoritm ja/või varasemad või hiljuti leiutatud/kasutatud krüpteerimissüsteemid.
On olemas erinevat tüüpi krüptimist, mis töötavad kogu aeg ühte kindlat tüüpi materjalidega, ja muud tüüpi krüptimist, mida kasutaja kontrollib ja vajadusel rakendab. Meili krüpteerimine kehtib kõikidele süsteemist väljaminevatele meilidele. Kõvaketta krüptimine – tuntud ka kui täisketta krüptimine või FDE, kogu ketta krüpteerimine, kõvaketta krüptimine või ketta krüptimine – krüpteerib kõik arvuti kõvakettal leiduvad failid. HTTPS-protokolliga lehed krüpteerivad kõik nende kaudu tehtud tehingud, võimaldades krediitkaardimakseid Interneti kaudu. Seevastu kasutaja saab valida näiteks konkreetse pdf-i turvalisuse ja – olenevalt kasutatavast tarkvaraprogrammist – nõuda selle avamiseks ja/või muutmiseks parooli või redigeerimise takistamist või printimise piiramist või keelamist.
Krüptimise tüüpe saab eristada ka tarkvaraga loodud krüptimise või riistvarapõhise krüptimise järgi. Näiteks kõvaketta krüptimist on peamiselt teostanud tarkvara. Siiski leppis 2009. aastal usaldusväärse arvutirühma (TCG) moodustav kõvakettatootjate rühm kokku kõvaketaste krüpteerimisstandardis, mille nad nimetasid TCG salvestusspetsifikatsiooniks. Kui kõvakettad on täielikult aktiveeritud, krüpteerivad need automaatselt, selle asemel, et vajada selle saavutamiseks eraldi lisatud tarkvara.
Teine viis krüpteerimistüüpide eristamiseks on nende tööpõhimõte. Krüpteerimismetoodika võib olla sümmeetriline, mis tähendab, et neil on üks võti, mida kasutatakse nii krüptimiseks kui ka dekrüpteerimiseks ja mis tuleb saata koos sõnumiga, et saaja saaks selle dekrüpteerida. Teisest küljest võib see olla asümmeetriline, sel juhul kasutab saatja lihtteksti krüptimiseks saaja avalikku võtit ja saaja arvuti kasutab selle dekrüpteerimiseks saaja privaatvõtit. Erinevate algoritmide, erineva võtme pikkuse ja plokk- või voogedastusšifri kasutamine on muud eristavad tegurid. Samuti võiks eristada aegunud krüptimise tüüpe (nt DES (andmete krüptimise standard) ja WEP (juhtmega samaväärne privaatsus) uuemast ja paremast krüptimisest (nt Triple DES ja WAP2 (WiFi kaitstud juurdepääs, versioon 2), mis kasutab AES-i). (Täiustatud krüpteerimisstandard).