Millised on erinevad koorimismeetodid?

Koorimiseks on mitmeid meetodeid, mille keerukus, kulu ja tulemused on erinevad. Mõned neist meetoditest on üsna lihtsad ja neid saab regulaarselt teha kodus. Teised nõuavad väljaõppinud esteetiku ravi saamiseks spaareisi. Kõige intensiivsemad koorimisviisid nõuavad arsti või dermatoloogi külastamist.

Koorimine on lihtsamalt öeldes surnud naharakkude eemaldamine ning mustuse ja liigse rasu eemaldamine pooridest. Naha koorimiseks kasutatavad tooted erinevad nii koostises sisalduva koorija tüübi ja kontsentratsiooni kui ka kehapiirkonna poolest, millele toode on mõeldud. Näiteks kooriv näopuhastusvahend aitaks jalgadelt kalluseid halvasti eemaldada. Alljärgnevalt oleks jalgadele mõeldud kooriv toode näonahale liiga karm.

Kõige leebemad koorimistooted on koorivad puhastusvahendid, koorimismaskid ja spetsiaalsed koorimiskäsnad, mis on mõeldud kasutamiseks koos näo põhipuhastusvahenditega. Neid tooteid saab osta enamikust apteekidest ja toote juhiseid järgides saab neid ohutult kodus kasutada. Tavaliselt on need ette nähtud kasutamiseks igapäevaselt või iganädalaselt.

Mikrodermabrasioon on keskmise tugevusega koorimine. See on protsess, mille käigus nägu põhjalikult kooritakse. Protsess hõlmab peent liivataolist ainet, mis võib olla valmistatud tsinkoksiidist või alumiiniumoksiidi kristallidest. See protsess eemaldab rohkem surnud naharakke kui kodus kasutatavad puhastusvahendid ja seda saab kasutada ka armide raviks. Kuigi seda tüüpi koorimist kasutatakse tavaliselt spaades, on nüüd turul ka kodus kasutatavaid mikrodermabrasioonisüsteeme.

Viimane ja kõige intensiivsem koorimisviis on keemiline koorimine. Kerge keemilise koorimise tulemused on tavaliselt võrdväärsed mikrodermabrasioonravi tulemustega. Keskmise või sügava keemilise koorimise tulemused on seevastu intensiivsemad.

Need koorimisprotseduurid kasutavad sõna otseses mõttes keemilist protsessi surnud nahakihtide eemaldamiseks. Sügavat keemilist koorimist saab kasutada isegi vähieelsete kasvajate eemaldamiseks näol. Erinevalt koorimisprotseduuridest, mida saab teha kodus või spaas, on oluline, et keemilist koorimist teeks väljaõppinud meditsiinitöötaja, kes saab jälgida ka paranemisprotsessi.