Millised on erinevad kogunõudluse mudelid?

“Kogunõudlus” on makromajanduses kasutatav termin, mis kirjeldab majanduse nõutud ja pakutavate kaupade ja teenuste koguhulka teatud ajaperioodil. Makromajanduslikud analüütikud võivad kogunõudlust nimetada antud ajaperioodi kogukulutusteks. Kogunõudlus ja kogukulud on kahte tüüpi kogunõudluse mudeleid. Neid matemaatilisi mudeleid on kõige sagedamini kujutatud nõudluse ja pakkumise graafikutel kõveratena.

Riigi kogunõudlust arutatakse sageli koos sisemajanduse koguproduktiga (SKT), kuna kahel mudelil on pöördvõrdeline seos. Hinnad tõusevad, kui kogunõudlus kasvab, mis vähendab SKPd. See seos loob kõvera, mis on tüüpiline kogunõudluse mudelitele.

Majandus langeb kuskile kogunõudluse kõverale. Kõveral madalamal asuvatel majandustel on madalama hinnaga kaubad ja teenused, kuid kõrgem SKT. Tõsi on ka vastupidine. Kõrge SKT on tavaliselt hea, kuid väiksem kogunõudlus ei viita alati tervemale majandusele, see tähendab lihtsalt seda, et inimesed maksavad vähem kaupade ja teenuste, üüri ja muude elamiskulude eest. Mõnikord viitab väiksem kogunõudlus madalamale palgale.

Pöördvõrdeline seos SKTga ei ole ainus põhjus, miks kogunõudluse mudelid kõverduvad allapoole. Teine põhjus on rahakulu ehk intressimäär. Madal kogunõudlus ja kõrge SKT tähendavad madala intressimääraga odavat raha. Tarbijad peavad sama kauba eest vähem raha kulutama.

Inflatsioon on vastupidine olukord, kus tarbijad kulutavad samade kaupade jaoks rohkem raha. Inflatsiooniprobleemidega majandusi võib leida kogunõudluse kõverast kõrgemal. Neil on suur kogunõudlus ja madal SKT.

Üks kogunõudluse mudeleid on kogukulud. See mudel kasutab mõningaid kogunõudluse aluspõhimõtteid, kuid keskendub tarbitud kaupade ja teenuste tootmiseks kulutatud kogusummale, selle asemel, et tarbijad kaupadele ja teenustele kulutasid. Selle diagrammi kõver tuleneb investeeringu võrdlemisest eeldatava tulumääraga, mis on arvutatud esialgsest kogunõudluse kõverast.

Koondkulu mudelid erinevad teistest kogunõudluse mudelitest, kuna mudel ei loo SKTga võrreldes alati kõverat. Sageli loovad kogukulud SKTga võrreldes sirge. Seda seetõttu, et rahastajad võivad investeeringute tegemisel lähtuda praeguse majanduse tajutavast tervislikust seisundist, mille võiks määrata SKT numbritega.

Investorid ja ettevõtete omanikud kasutavad mõnikord kogukulude ja kogunõudluse mudeleid, et otsustada, millal projekte alustada. Samuti võivad nad neid kasutada selleks, et ennustada, kui palju kapitali praegustele projektidele kulutada. Ideaalis soovivad omanikud ja investorid luua tooteid, kui tootmine on odav, ja müüa tooteid, kui hinnad on kõrgemad.

SmartAsset.